Riigiprokuratuur vaidlustab Harju maakohtu eilse määruse, mis kohustab kaitsepolitseid tagastama Edgar Savisaarele Hundisilma talu videovalveseadme kõvaketta, kuna seal on tuvastatavad ilma näokatteta läbiotsimist teostanud kaitsepolitseinikud.
Prokuratuur vaidlustab Savisaarele kõvaketta tagastamise kohtumääruse (6)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
16. juuni 2016, 18:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Ilmar Kahro sõnul on terve selle aasta käinud prokuratuuri ja Edgar Savisaare kaitsjate vahel vaidlus Hundisilma talu salvestusseadme ja selles paikneva kõvaketta tagastamise üle. Salvestusseadme on kaitsepolitsei tagastanud koos asendatud kõvakettaga.
«Seadmes paiknenud kõvaketta tagastamist takistab üks asjaolu – sellel on talletatud, kuidas kaitsepolitseinikud, kelle näod ei ole varjatud, viivad Savisaare elukohas 22. septembril 2015 läbi menetlustoiminguid. See on päev, kui Edgar Savisaar kahtlustatavana kinni peeti ning tema elukoht läbi otsiti. Kuna mitme kaitsepolitseiniku näod ei ole varjatud, tuleb kõvakettal olevat infot seadusest tulenevalt käsitleda salajase taseme riigisaladusena ning seda ei saa prokuratuuri ja kaitsepolitsei hinnangul kahtlustatavale tagastada,» ütles Kahro Postimehele.
Kaitsjad on siiski selle kõvaketta tagastamist taotlenud ning tänavu aprillis otsustas prokuratuur rahuldada kaitsjate taotluse osaliselt – tagastada seadmes läbiotsimise ajal paiknenud kõvaketas, kuid kustutada sellelt läbiotsimise päeval, mullu 22. septembril salvestatud videod, et mitte väljastada kahtlustatavale salajasel tasemel riigisaladust.
Prokuratuuri ettepanek oli, et selle päeva videotega on võimalik tutvuda kaitsepolitsei ruumides, kaitsjad ei ole seda seni soovinud. Kaitsjad pöördusid seepeale kohtusse ning soovisid prokuratuuri kahe sellesisulise määruse tühistamist.
Eile otsustas Harju maakohus, et kõvaketas tuleb kahtlustatavale tagastada ilma sellelt läbiotsimise päeva videosid kustutamata. Peamine argument, millele kohus tugines, oli see, et prokuratuur on määrustes rääkinud küll läbiotsimise päeva videote kustutamisest, kuid ekslikult märkinud teostatud läbiotsimise päevaks 22.09.2016, mitte 22.09.2015.
«Prokuratuur võtab kahetsusväärse vea omaks, kuid meie hinnangul ei ole kogu vaidluse tuum lahendatud. Lahendamata jääb küsimus, kuidas tagastada kahtlustatavale kõvaketas ning teha seda nii, et õiguskaitseasutused ei avalikustaks samal ajal riigisaladust. Prokuratuur vaidlustab eilse kohtumääruse,» ütles Kahro.