Kaitseminister Hannes Hanso ei nõustu Saksa välisministriga, kelle sõnul on NATO vägede paigutamine Baltimaadesse ja teistesse Ida-Euroopa riikidesse sõjaõhutamine. Hansoga sama meelt on ka parlamendi riigikaitsekomisjoni juht Marko Mihkelson.
Hanso Saksa ministriga ei nõustu: NATO kohalolek on möödapääsmatu (3)
20. juuni 2016, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei nõustu Saksamaa välisministri seisukohtadega, kui need on tema seisukohad selles küsimuses,» ütles kaitseminister Hannes Hanso Postimehele. «Liitlaste kohaloleku suurendamine siin on praeguses julgeolekuolukorras möödapääsmatu, sellepärast NATO kaitseministrid eelmisel nädalal need otsused tegid, et liitlaste pataljonid siia tulevad,» ütles Hanso.
«Ka õppuste korraldamine siin on möödapääsmatu selleks, et me oleks tegutsemisvõimelised ja suudaksime koos opereerida,» lisas ta.
«Mina sellega ei nõustu, et kusagil [NATO liikmesriikide sees] on mingid piirkonnad. Me oleme NATO territoorium, meie piir on NATO piir, me ei saa selekteerida, kus me harjutame. Mul on heameel, et Saksa tuleb üheks raamriigiks Balti riikidesse ja Saksa pataljoni all hakkavad ka teiste riikide üksused meil olema,» märkis kaitseminister.
See on puhtalt sisepoliitiline avaldus, mis kahjuks tekitab asjatult segadust ja vajab selgitamist.
Hanso oli Postimehele kommentaari andes keskpolügoonil õppusel Saber Strike, kus harjutas ka üks Saksa rühm. «Usun, et töötasandil meil ei ole mingisugust eriarusaama selle osas, kuidas me julgeolekut ehitame,» sõnas minister.
Sisepoliitiline avaldus
Ka riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson polnud Saksa ministriga nõus. «Steinmeieri väljaütlemisega ei saa kindlasti nõus olla, ma olen veendunud, et see oli pigem sisepoliitiline avaldus,» ütles Mihkelson Postimehele.
«See mingil juhul ei peegelda tegelikku olukorda, kui me räägime õppuste mahust, arvukusest ja sisust. On mitmekordne vahe sellel, kui palju õppusi viib läbi NATO aastaringselt ja kui palju Venemaa. Kuidas NATO on selgelt oma õppused üles ehitanud kaitsepõhimõttel, Venemaal väga suur osa õppustest sisaldavad strateegilisi rünnakusuundi,» rääkis Mihkelson.
«Kui Steinmeier kasutas sõna mõõga täristamine või sõja õhutamine, siis selgelt see ei saa olla NATO kohta öeldud. NATO oma loomult on selgelt kaitseorganisatsioon, seda teab ka Steinmeier, nii et tema sõnad ei peegelda tegelikkust,» ütles riigikaitsekomisjoni esimees.
Tema sõnul on palju olulisem rõhutada, mida Saksamaa praegu NATO kollektiivkaitse tugevdamiseks teeb.
«Nii et see on puhtalt sisepoliitiline avaldus, mis kahjuks tekitab asjatult segadust ja vajab selgitamist. Kuid praegu ma küll ei näe, et meie liitlaste hulgas oleks üksmeel murenemas,» märkis Mihkelson.
Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier kritiseeris üleeile antud leheusutluses NATO-t sõjakas poliitikas Venemaa suunal, nimetades seda sõjaõhutamiseks. Ta osutas NATO vägede paigutamisele Baltimaadesse ja teistesse Ida-Euroopa riikidesse Venemaa piiri lähedale. «Me peaksime täna hoiduma olukorra teravdamisest sõjaõhutamise ja saabaste trampimisega,» ütles Steinmeier ajalehele Bild antud usutluses. «Eksivad kõik, kelle arvates on võimalik parandada alliansi julgeolekut sümboolsete tankiparaadidega idapiiride lähedal.»
Hiljem teatas Saksa välisministeerium selgituseks, et välisministri soov oli väljendada suuremat koostöö- ja dialoogivajadust Venemaaga.