Narva Kreenholmi gümnaasiumi õpilane Marine Oganesjan oli tänavu ainukene õpilane, kes sai kahel riigieksamil – laias matemaatikas ja eesti keeles teise keelena – 100 punkti.
Narva kooliõpilane tegi ainsana kaks riigieksamit 100 punktile
21. juuni 2016, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastal ükski noor kahel eksamil maksimumpunkte ei saanudki. «On väga uhke öelda, et tänavu on üks õpilane sellise tulemuseni jõudnud,» märkis SA Innove hariduse agentuuri juht Tanel Oppi.
Narva Kreenholmi gümnaasiumi direktori kohusetäitja Irina Janovitš kinnitas, et üks õpilane, Marine Oganesjan, sai 100 punkti nii eesti keeles teise keelena kui ka laia matemaatika eksamis, ja teine õpilane, Vassili Tunjov, sai 100 punkti laias matemaatikas.
«Meil on kaks õpilast ja kolm eksamit kokku, mis on tehtud 100 punktile,» lausus Janovitš ja lisas: «Kooli jaoks on see väga tore ja hea tulemus. Nad olid väga tublid õpilased ja me ootasime seda väga. See oli siiski üllatus, aga me ootasime seda.»
Direktori teada soovib Marine astuda Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. «Tema ema ja isa on siin Narvas arstid,» märkis ta. Vassili soovib direktori andmetel minna edasi õppima Tallinna Tehnikaülikooli. Marine lõpetab kooli kuldmedaliga.
Üldiselt olid Janovitši sõnul riigieksamite tulemused väga erinevad. Kokku lõpetas Narva Kreenholmi gümnaasiumi 50 õpilast. «Tulemusi oli 1 punktist 100ni,» tõdes ta. Janovitši hinnangul läheb aasta-aastalt raskemaks just inglise keele eksam.
Kokku said üle Eesti koguni 55 õpilast vähemalt ühe riigieksami eest 100 punkti, mullu oli selliseid õpilasi 30 ja aasta varem 21.
41 õpilast said maksimumpunktid just laia matemaatika riigieksami eest. Mullu said laias matemaatikas 100 punkti 16 lõpetajat. «Hästi oluline edasiminek,» kommenteeris SA Innove hariduse agentuuri juht Tanel Oppi ja lisas, et tähtis on vaadata ka üle 90 punkti saanud tööde arvu, mida tänavu oli samuti palju – üle 500.
«Kui muus osas riigieksamite tulemused olid hästi stabiilsed ehk keskmised olid võrreldavad eelmiste aastatega, siis laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli mõnevõrra kõrgem kui näiteks eelmisel aastal,» märkis Oppi.
Laia matemaatika eksami keskmine tulemus oli tänavu 6 punkti võrra parem – 56,3 punkti. Laia matemaatika eksami valis 4604 ja kitsa eksami 3440 noort. Kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus oli sel aastal 39,9 punkti.
«Kindlasti on see positiivne. See näitab seda, mismoodi meil ühes või teises aines õppimise ja õpetamise tase, ja seda ka matemaatikas, liigub. Kasv on olnud laia matemaatika osas oluline,» lausus Oppi.
Oppi rõhutab, et kindlasti pole põhjus selles, et matemaatika eksam oleks lihtsam olnud. «Kõige kindlam järeldus, mida hetkel teha saab, on see, et nii õpilased kui ka õpetajad on kolmandat aastat olnud matemaatika riigieksami jaotamisega kitsaks ja laiaks harjunud ja oskavad seda eksamiks valmistumisel paremini arvesse võtta,» kiitis ta.
Võõrkeeleeksamina sooritas vene keele eksami sel aastal vähem õpilasi kui mullu, kuid tulemused olid head – 283 eksaminandi seast saavutas vähemalt B1 taseme 76 protsenti sooritajatest. «Vene keele tase meil on väga hea,» kinnitas Oppi. Vene keele võõrkeeleeksami said teha ka vene keelt emakeelena rääkivad õpilased.
«Võõrkeeleeksamite tulemused on ühtemoodi rõõmustavad, taseme saavutanute osakaal on reeglina üle 75 protsendi. Gümnaasiumi lõpetamiseks on ette nähtud tase B1 või B2,» lisas Oppi.
Kuus õpilast rikkusid eksamikorda
Eksameid sooritas tänavu kokku 9642 õpilast. Kuuel korral tuvastati eksamikorra rikkumine, kui eksamitöö hindamisel selgus, et kuus noort olid kasutanud kõrvalist abi või maha kirjutanud. Nende eksamitööd hinnati 0 punktiga.
Kõik rikkumised pandi toime matemaatika riigieksamil. Oppi selgitas, et tööde hindajateks on professionaalsed matemaatika õpetajad, kes kõik anonüümsed tööd läbi vaatavad.
«Kui nad leiavad erinevate tööde puhul sarnaseid jooni, näiteks on väga sarnased vead, eriti kui neljal-viiel inimesel on järjest üks ühele samasugused vead ning meil on kooli poolt edastatud ruumis istumise plaan ja me leiame, et nende sarnaste tööde autorid istusid veel lähestikku, siis on väga suur tõenäosus, et seal toimus petmine,» selgitas Oppi.
Seejärel võtab Innove kahtlusalustelt, kooli esindajalt, välisvaatlejalt ja eksamikomisjonilt ütlused ning selle põhjal tehakse lõplik otsus.
Kool jääb nendel kuuel noorel sel aastal lõpetamata. Uuesti saavad nad matemaatika riigieksamit sooritada tuleval aastal.
Õpilased saavad oma eksamitulemusi vaidlustada, saates haridus- ja teadusministeeriumile avalduse eksamite infosüsteemis (EIS). Samuti on eksamitulemuste vaidlustamiseks võimalik kuni 28. juunini saata ministeeriumi allkirjastatud avaldus.
Oma eksamitööga on võimalik tutvuda aastaringselt kolme aasta jooksul alates eksami sooritamise kuupäevast. Tutvumiseks peab end eelnevalt registreerima Innove kodulehel.