2010. aastal suurenes nende kutsealuste arv 1475-ni, kes esitasid avalduse vabatahtlikult ajateenistusse asumiseks. 2009. aastal esitati selliseid avaldusi 1141.
Vabatahtlikult ajateenistusse soovijate arv suurenes
18. jaanuar 2011, 16:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeeriumis toimus täna kaitseväeteenistuse komisjoni istung, kus tehti ülevaade ajateenistuskohustuse täitmisest möödunud aastal ning arutati kutsealuste, ajateenijate ja reservväelastega seotud probleeme, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.
Kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko andis istungi alguses ülevaate kutsealuste üle peetavast arvestusest ning teguritest, mis mõjutavad kutsealuste teenistusse kutsumist. Kokku kutsus KRA 2010. aastal aega teenima 3017 kutsealust ehk 11 protsenti plaanitust rohkem.
Samuti suurenes 2010. aastal nende kutsealuste arv 1475-ni, kes esitasid avalduse vabatahtlikult ajateenistusse asumiseks. 2009. aastal esitati selliseid avaldusi 1141. Ka ajateenistusse aasta jooksul mitte-ilmujate protsent – 3,8 – jäi samale tasemele võrreldes ülemöödunud aastaga. Veelgi paranes ka ajateenijate haridustase – näiteks 2010. aasta juulis ajateenistust alustanud enam kui 1000-st kutsealusest olid 99,2 protsenti vähemalt keskharidusega.
Kaitseväeteenistuse komisjoni esimehe, kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marrani sõnul näitab see positiivne statistika, samuti mitmed kutsealuste ja reservväelaste seas läbi viidud uuringud näitavad selgelt, et ajateenistus on tänaseks leidnud oma kindla koha ja toetuse ühiskonnas. «Noormehed näevad seda üha enam mitte mingi tülika kohustusena, vaid tegevusena, mis teenib riigi ja rahva huve ning on loomulikuks eluetapiks täisväärtusliku kodaniku kujunemisel,» ütles Marran.
Major Madis Kraav kaitseväe peastaabi operatiivosakonnast tegi istungil ülevaate möödunud aastal aega teenima asunud noormeeste haridusest, tervisest ja keeleoskusest ning 2010. aastal korraldatud õppekogunemistest.
Kaitseväeteenistuse komisjoni kuuluvad kaitseministeeriumi, kaitseväe peastaabi ja kaitseressursside ameti esindajad ning väeliikide ja kaitseringkondade ülemad. Komisjoni istungil tehtud ettekannete alusel teeb kaitseminister lähiajal valitsusele iga-aastase ettekande kaitseväeteenistuse kohustuse täitmisest 2010. aastal.
Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kohaselt säilib ajateenistus ka sel aastakümnel reservüksuste peamise mehitamisvahendina. Samuti suurendatakse reservõppekogunemiste
mahtu ning korrastatakse reservi arvestus ja formeerimis- ning mobilisatsioonisüsteem.