Mihkelson: Ühendkuningriik võib seista silmitsi oma ajaloo suurima sisemise murenemisohuga (9)

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Mihkelson
Marko Mihkelson Foto: Peeter Langovits

Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimehe, Euroopa Liidu asjade komisjoni kuuluva Marko Mihkelsoni hinnangul tähistab brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda suure segadusteaja algust nii Euroopas kui kogu maailmas ning Ühendkuningriik võib seista silmitsi oma ajaloo suurima sisemise murenemisohuga.

Mihkelsoni sõnul on referendumi tulemus vaatamata kõigile kartustele suur šokk ning see vallandab arengud, mille tegelikud tulemused selguvad alles aastate pärast. «Esimese hinnangu brittide lahkumisotsusele andsid maailma finantsturud. Inglise nael kukkus kui kivi enam kui 30 aasta tagusele tasemele. Kõik võtmetähendusega börsiindeksid ning nafta hind on tugevas miinuses,» kirjutas ta oma blogis.

Tema sõnul on Brexiti mõju maailmamajandusele vähemalt lühemas perspektiivis selgelt negatiivne. «Pole ime, sest Suurbritannia on ikkagi täna veel maailma viies majandus,» märkis ta.

Mihkelsoni hinnangul võivad need, kes Suurbritannias praegu referendumi tulemuse üle rõõmustavad, tabada ennast peagi vastandlikust olukorrast. «Pole välistatud, et Euroopa Liitu jäämist pooldavad šotlased ja ka iirlased Põhja-Iirimaal nõuavad oma iseseisvusreferendumit. Sinn Fein on juba jõudnud öelda, et nemad sooviksid referendumit Põhja-Iirimaa ühendamiseks Iirimaaga. Šotlased, kes olid eile kõige euroopameelsemad, võivad nõuda iseseisvusreferendumi kordamist. Nii võib Ühendkuningriik olla vastakuti oma ajaloo suurima sisemise murenemisohuga,» kirjutas ta.

Ta nentis, et lahkumisotsus on suur kaotus peaminister David Cameronile. «Väga raske on ette kujutada tema jätkamist ametis, pealegi kui Boris Johnson on nii palju energiat kulutanud Cameroni tõukamiseks. Valitsusevahetus, mida ei saa välistada, tooks paratamatult kaasa segadusteaja,» lausus ta. Cameron teataski äsja, et astub hiljemalt oktoobriks ametist tagasi.

Tema sõnul pole Euroopa Liit täna hommikul enam see, mis ta oli eile. «Kõigile senistele kriisidele Kreekast rändeni on lisandunud eksistentsiaalne kriis. On päris ilmne, et vana moodi edasi ei saa. Üksnes brittide lahkumisläbirääkimised, mis peaksid nüüd algama, tekitavad täielikult uue olukorra Euroopa Liidu kõigil tasanditel,» kirjutas Mihkelson, kelle sõnul ei oska keegi öelda, millega läbirääkimised lõpevad ning kuidas hakkab Suurbritannia tulevikus Euroopa Liiduga suhestuma. Tema hinnangul oleks parim, mis võiks juhtuda, niinimetatud Norra variant.

«Euroopa Liidu vastaste meeleolu on kindlasti ülev. Halvim, mis võiks juhtuda, on doominoefekt üle ühenduse, kus hakatakse brittide eeskujul nõudma uusi lahkumisreferendumeid. Populistid nagu Le Pen Prantsusmaal või Wilders Hollandis püüavad kindlasti segadusteaega enda kasuks pöörata,» märkis ta.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Mihkelson lisas, et brittide lahkumisotsus seab tõsise surve alla kogu demokraatliku läänemaailma sisemise ühtsuse ja solidaarsuse. «Rõõmustavad need, kes tahavad näha lääne ühtse väärtusruumi murenemist. Oht selleks on täna reaalne,» kirjutas ta hommikul oma blogis.

Ühendkuningriigi valimiskomisjon kinnitas täna hommikul referendumi tulemused, mille järgi toetas 51,9 protsenti valijatest Euroopa Liidust lahkumist, Euroopa Liitu jäämist pooldas 48,1 protsenti. Lõpliku tulemuse järgi hääletas lahkumise poolt 17,4 miljonit ning ühenduse liikmeks jäämise poolt 16,1 miljonit inimest. Hääletamas käis 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles