Sigade Aafrika katku levik metsas on taas hoogustunud, taud liigub Lääne- ja Põhja-Eesti suunal, teatas veterinaar- ja toiduamet (VTA).
VTA: seakatk liigub Lääne- ja Põhja-Eesti poole
28. juuni 2016, 08:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kogunenud riikliku loomatauditõrje komisjon leidis, et seakatku leviku peatamiseks tuleb intensiivse küttimisega jätkata, et viia metssigade arvukus võimalikult kiiresti seatud eesmärgi 1,5 isendini 1000 hektari jahimaa kohta.
«Metssea asustustihedus on seakatku levipiirkondades langemas väga madalale tasemele, kuid väljaspool katku levikuala on arvukus hoolimata rekordilistest küttimisnumbritest jätkuvalt väga kõrge,» ütles keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil.
«Seepärast tuleb intensiivse küttimisega jätkata, et viia metssigade asustustihedus võimalikult kiiresti alla 1,5 isendi 1000 ha jahimaa kohta, mille juures võiks eeldada katku hääbumist looduses. Aladel, kus katku tõttu on metssigade asustustihedus juba selle eesmärgi saavutanud, tuleks küttimist jätkata vähemalt populatsiooni juurdekasvu ulatuses ning mitte hakata tegelema valikuliselt emiste hoiuga.»
VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on seakatku leviku suvine kõrgaeg käes ja oht uuteks puhanguteks koduseafarmides väga suur. «Jätkuv küttimine ja bioohutuse tagamine nakkustkandva materjaliga ümberkäimisel on kõige olulisemad meetmed, et vähendada metsast tulenevat seakatku riski seakasvatuste jaoks,» ütles ta.
«Kuna metsas katku vaibumise märke ei ole, aitab taudi farmidest eemal hoida vaid bioohutusnõuete hoolas järgimine. Iga nädal toob jätkuvalt uusi leidusid ja pärast mitmekuulist pausi näeme, et taudi levik metsas on taas hoogustunud, katku leiud liiguvad edasi Lääne- ja Põhja-Eesti suunal,» ütles Kalda.
«Ettevaatlikuks peaks tegema seegi, et pühadeaeg tõi uudise Poolast, kus pärast enam kui aastapikkust vaheaega on taas tuvastatud kodusigade taudijuhtum. See on ka meile hoiatuseks, et kuigi farmides pole möödunud sügisest uusi juhtumeid avastatud, pole oht kuhugi kadunud ja väiksemgi hooletus bioohutusnõuete täitmisel võib tuua taudi metsast farmi.»
«Metsas levivast katkust tulenevate riskide vähendamiseks seakasvatajate jaoks tuleb ennekõike vähendada viiruse kontsentratsiooni looduses. Seepärast oleme pidevas kontaktis teadlastega, et leida veelgi efektiivsemaid ja Eesti oludes toimivaid meetmeid metssigade arvukuse võimalikult kiireks ja efektiivseks vähendamiseks,» lisas Kalda.
Komisjoni ülesandeks on sigade Aafrika katku tõrjemeetmete koordineerimine ja tulemuste analüüs, taudi likvideerimiseks eraldatud riiklike ressursside suunamine ning riikidevaheline koostöö taudi edasise leviku tõkestamiseks.
Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 31. juulil 2014. aastal peale sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti ja Päästeameti esindajad ning maakondlike veterinaarkeskuste juhatajad.
PRIA loomade registri andmetel on 15. mai seisuga Eestis 250 seakasvatust, kus kasvatatakse kokku 291 031 siga. 96 protsenti sigadest kasvatakse üle 1000 seaga farmides, mida on kokku 65. Kõige enam sigu kasvatatakse Viljandimaal, Lääne-Virumaal ja Saaremaal asuvates seakasvatustes.