Rõivas Brüsselis: on olemas ühtsus selle tõsise olukorraga tegelemiseks (3)

Joosep Värk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile ja täna Brüsselis Euroopa Ülemkogul viibinud peaminister Taavi Rõivase hinnangul on Euroopa Liidul (EL) nüüd kõige olulisem valmistuda ette kõikideks stsenaariumiteks Brexitiga seoses.

Peaminister Taavi Rõivas, mis teie jaoks nüüd nende päevadega siin Brüsselis EL-i tuleviku osas selgemaks sai?

Selgemaks sai see, et on olemas oodatud ühtsus 27 liikmesriigi vahel selle tõsise olukorraga tegelemiseks ja üle saamiseks. Selgemaks sai ka see, et mis täpsemalt Ühendkuningriigi (ÜK) juhtkonna hinnangul viis selleni, et ÜK rahvas otsustas refrendumil EL-ist lahkumist toetada. Samuti on hea meel näha, et liikmesriikidel on ühispositsioon selles, et ÜK tulevane suhe EL-iga ei saa olla saia seest rosinate noppimine – see saab olla selges tasakaalus, nii nagu kõigil teistel riikidel, kellel on lähedane suhe EL-iga. Saab olla vabaduste ja kohustuste tasakaal ja nüüd loomulikult nii nagu David Cameron on varem ka avalikult teada andnud, ÜK seisukoht on, et lahkumisavaldust ametisolev valitsus ei esita. Seda saab teha järgmine valitsus, kes astub ametisse eeldatavalt septembri esimeses pooles ja meie Ülemkogu positsioon on, et kui uus valitsus on ametis, siis tuleks seisukoht kujundada viivitusteta. David Cameroni valitsus saab nüüd tegeleda sellega, et valmistada ette detailsemad valikud, millist tulevast suhet ÜK küsida saab - kas nad soovivad pigem tihedat suhet või hoopis kauget suhet. Eesti seisukohast vaadates ma loodan, et see suhe jääb ÜK-ga tihedaks. Nii ÜK osana ühisturust kui osana Euroopa vabadustest, sealhulgas inimeste, kaupade, teenuste kui ka kapitali vabast liikumisest on väga oluline. Meie huvides oleks see, et nad selles rollis jätkaksid. Aga selge on see, et kui and soovivad säilitada vabadused, siis sellega kaasnevad ka kohustused nii nagu liikmesriikidel.

Mis muutus nüüd tänahommikuses arutelus võrreldes eilsega, kui David Cameron oli veel teie seas?

Tänane arutelu oli selles mõttes teistusugune, et me saime ikkagi omavahel kooskõlastada ühispositsiooni, et mida me ÜK-lt ootame. Sõnastasime selle ootuse ja teiseks andsime selge signaali, et me ei näe võimalust, et ÜK taotleks n-ö a’la carte liikmelisust, et ise valida, mida liikmelisusest võtta ja mida jätta. Lisaks me arutasime EL-i tuleviku üle. Nii mõnigi peaminister toetas seda mõtet, et need teemad, mis me võtsime lauale ÜK-ga kokku leppides veebruaris - olgu selleks siis siseturu tugevdamine, olgu selleks rohkem vabakaubandust või ka rahvusparlamentide rolli suurendamine – nende teemadega on mõistlik edasi minna tulevikus 27-kesi. Ja loomulikult sai palju tähelepanu see, et EL-is on väga olulisi asju kokkulepitud ja me peame nüüd kõik keskenduma sellele, et need asjad mis on kokkulepitud, saaksid ka reaalselt tehtud ja EL-i kodanikud saaksid võimalikult adekvaatselt teavitatud. Seda rõhutati täna mitmel korral, et kõige suuremad ohud tekivadki siis kui inimesed ei mõista miks EL üht või teistmoodi mõnda kriisi lahendab või miks EL üht või teist poliitikat kujundab. Siin peab selgitama, et millised on valikud ja alternatiivid ning siis on ka suurem lootus, et inimesed mõistavad, miks me selliseid asju teeme.

Mida nüüd Bratislavani (9.-11. septembril toimub Bratislavas mitteametlik EL-i liidrite kohtumine) tehakse? Milliseid samme astutakse?

Bratislavas tuleb meil detailsem arutelu Euroopa tuleviku üle ja kindlasti on oodata, et selleks ajaks on ka uudiseid ÜK-st. Aga ma usun, et kõige olulisem, mida me saame sinnamaani teha, on ette valmistuda erinevateks võimalikeks stsenaariumiteks - kujundada detailsem EL-i positsioon juhuks kui ÜK järgmine valitsus selle lahkumisavalduse esitab. Aga seda, et meil oleks võimalik EL poolt sundida britte tegema seda avaldust varem kui järgmine valitsus ametis on, seda võimalust meil praktikas ei ole. Me saame avaldada poliitilist survet, aga täna me leppisime kokku, et seda me ei tee. Me austame brittide soovi, et järgmine valitsus saaks uue mandaadiga neid kõnelusi alustada.

Te ütlesite, et brittide soovi, mitte kiirustada, tuleb austada. Kas võib öelda, et piltlikult lastakse nüüd brittidel podiseda selles samas supis, mis nad ise on kokku keeranud?

Kui supist rääkida, siis pigem kehtib see näide, et ühtegi suppi ei sööda nii kuumalt kui seda keedetakse. Sellistes väga suurtes muutustes on vajalik ka teatav settimisaeg. Kindlasti on ka ÜK-s päris palju järele mõtlemist, sealhulgas võib-olla kõige rohkem nendel, kes toetasid EL-sit lahkumist. Nii mõnigi neist on juba avalikult tunnistanud, et ega nad päris täpselt läbi ei mõelnud, et mis siis saab kui nende taotletud variant peale jääb. See, et David Cameron panustas sellele, et jääda EL-i, see on ka arusaadav. See oli tema plaan ja küllap ta teadis ette, et kui see tema plaan ei õnnestu, siis ta peab tegema ruumi järgmistele. Nüüd on küsimus selles, et kas ja kui kiiresti järgmised on valmis selgusele jõudma, mida see ÜK otsus tähendab ja mida nad soovivad oma riigi tulevikult.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles