«Reykjaviki üheksat» võib oodata eluaegne vanglakaristus

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Reykjaviki üheksat» võib oodata eluaegne vanglakaristus
«Reykjaviki üheksat» võib oodata eluaegne vanglakaristus Foto: SCANPIX

Islandil lõppes eile kohus üheksa meeleavaldaja üle, kes maksimumkaristusena võivad saada eluaegse vangistuse.

Kohtuistungeid katkestasid saalis olnute karjumine ja hüüded, edastab Helsingin Sanomat.

«Reykjaviki üheksa» hüüdnimeks saanud isikutegruppi süüdistatakse riigi valitsuse ähvardamises. Kohus langetab nende üle otsuse 10. veebruaril.

Kohtu alla antud isikud tungisid 2008. aasta lõpul sügava majanduskriisi ajal parlamendihoonesse.

Turvameetmetest hoolimata jõudis parlamenti 30 inimest, kellest üheksa arreteeriti. Ülejäänud jäid arreteerimata, kuna nende isikut ei suudetud turvakaamerate lindistuselt kindlaks teha.

Kohu alla antute advokaatide sõnul on see ebaaus, et vaid neile inimestele süüdistus esitati.

Kohtus tunnistajaks olnud politseinike sõnul olid parlamenti tunginud nii argessiivsed, et lausa hammustasid.

Internetilehekülje Reykjavik Grapewine andmetel olid meeleavaldajad parlamenti tungimise hoolikalt ette valmistanud.

Meeleavaldajad aga süüdistasid politseid liigsete jõuvõtete kasutamises. Ühe kohtu alla antu sõnul lõi korrakaitsja teda mitu korda rusikaga näkku.

Kohtuistungit oli jälgimas suur hulk süüdistatute toetajaid. Osal neist olid kaasas viirukid ja õlilambid, kuna nende sõnul aitasid need närvilist õhkkonda leevendada.

Kui kohus mõistab meeleavaldajad süüdi kõigis süüdistuspunktides, saab neile lausa eluaegse vanglakaristuse määrata. Islandis ei ole varem mitte kellelegi eluaegset vanglakaristust antud.

Islandi peaminister Johanna Sigurdardottir nimetas juhtumit kahetsusväärseks.

«Vägivalda ei tule sallida, kuid nende noorte tegevus ei olnud selline, mis oleks me riiki ohustanud. Islandil olid siis märksa suuremad probleemid, mis ohuks olid,» selgitas peaminister oma seisukohta.

Islandil on varem vaid ühel korral valitsuse ähvardamise eest süüdistatud. See juhtus 1949. aastal, kui islandlased avaldasid meelt NATO vastu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles