Rahvastikuteadlane: negatiivne iive on lõpuks ometi läbi saamas

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi juhtivteadur Allan Puur ütles, et kuigi loomulik iive jäi mullu siiski veel napilt negatiivseks, liiguvad protsessid siiski järjekindlalt positiivse suunas.

Puuri hinnangul oli mullune iive ootuspärane. «Iive jätkas varasemate aastate trendi positiivse suunas,» sõnas ta.

Teadlase sõnul on Eesti jõudnud sellesse staadiumi, kus negatiivne iive on lõpuks ometi läbi saamas. Puur rääkis, et majanduskriisi ajal sündide suurenemine küll peatus ning jäi enam-vähem varasemate aastate tasemele, kuid suremus samal ajal jätkas langust ja keskmine eluiga jätkas tõusu.

Samas ootas Puur tegelikult sarnaselt peaminister Andrus Ansipile uudist positiivsest loomulikust iibest. Et see ootus osutus ennatlikuks, on Puuri sõnul seotud siseministeeriumi ja statistikaameti arvestuspõhimõtete erinevusega.

Nimelt, kui siseministeeriumi andmeil registreeriti Eestis mullu 15 881 sündi, siis statistikaameti tänase teate kohaselt oli sünde 15 842 ning seega jäi iive napilt negatiivseks. Surmasid registreerisid mõlemad asutused 15 847.

Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna analüütik Alis Tammur selgitas Postimees.ee´le, et kuigi statistikaameti ja siseministeeriumi andmed põhinevad samal allikal, arvestab ministeerium sündide sisse ka surnult sünnid, mida statistikaamet ei tee.

«Antud juhul on tegemist metoodiliselt erinevate numbrite avaldamisega, mis mõlemad põhinevad samal andmeallikal,» märkis Tammur. Tema sõnul tuleb uskuda mõlemaid, kuid iibest rääkides soovitab ta kasutada statistikaameti avaldatud andmeid. Rahvastikuarvestuses lähevad Tammuri sõnul statistikaametis arvesse ainult elussünnid ja surmad.

Tammur rõhutas, et täna avaldatud andmed on esialgsed ja pärast täpsustamist ilmselt veel muutuvad mingil määral. Esialgne arvestus toimub tema sõnul registreerimise aja järgi, lõplik arvestus aga sündmuse ehk sünni või surma toimumise aja järgi.

«Lisaks kontrollitakse üle, kas sündmus on leidnud aset Eesti alalise elanikuga, ülejäänud puhastatakse välja,» märkis Tammur. Korrigeeritud iive võib tema sõnul muutuda kuni mõnesaja inimese võrra.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles