Mullu novembris võttis Rakvere politsei tänaval kinni pidžaamas ja sussides poisi, kes oli juhuslikele möödujatele kallale tunginud, et narkootikumide jaoks raha saada. Tegu oli Tapa väljaõppekeskuse ajateenijaga.
Nekrutite tervist hinnatakse liiga vara
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See noormees oli vaid kolm päeva tagasi ajateenistusse võetud, kuid teisel päeval tekkisid narkomaanist poisil ägedad võõrutusnähud, mistõttu oli tollane Tapa väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi sunnitud ta väeosa meditsiinipunkti ravile saatma.
Sel lumisel novembriööl ei suutnud noorsõdur aga piinu enam välja kannatada, murdis palati aknast välja, ronis üle väeosa aia ning jõudis oma kummalises riietuses mingil viisil Tapalt Rakverre.
«Panime ta medpunkti, et teha kindlaks, kas ta on narkomaan, aga ta jõudis enne üle aia jooksu panna,» meenutas praegune maaväe staabiülem kolonel Roosimägi. «Tõime tagasi, tegime rahustava süsti ja saatsime järgmisel päeval psühhiaatriahaiglasse.»
See pole ainus kord, kui kaitseressursside ameti arstliku komisjoni edukalt läbinud noormehed on osutunud narkosõltlasteks. Roosimäe sõnul tulevad sellised tegelased aga siiski kiiresti välja, sest ilma uue doosita jäävad nad teisel-kolmandal päeval väga haigeks.
Kontroll mitu aastat varem
Üks põhjus, miks narkomaanid tegevteenistusse jõuavad, on Roosimäe sõnul see, et koos kaitseressursside ameti loomisega muudeti mõned aastad tagasi seadust. Kui varem läbisid poisid arstliku komisjoni kuu-kaks enne väeossa arvamist, siis nüüd lubab seadus nad läbi vaadata isegi mitu aastat enne teenistusse asumist. Paari aastaga võib aga väga palju muutuda.
Eile kirjutas Postimees, kuidas Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni saabunud värskete ajateenijate seast leidis politsei süstiva narkomaani, kes kaitseressursside ametile tagasi saadeti.
Kaitseressursside ameti peadirektor Kairi Rikko nentis, et see Ida-Virumaa poiss käis arstlikust komisjonist läbi rohkem kui aasta tagasi. Siis tal aga sõltuvust ei avastatud, süstlajälgi polnud ja nii ta ajateenijaks sattuski. «Millal ta süstima hakkas, kes seda teab,» sõnas Rikko.
Põhjus, miks ei vaata arst kutsealuseid läbi vahetult enne väeossa saatmist, seisneb Rikko sõnul selles, et oma põhitöö kõrvalt komisjonis tegutsevad arstid ei jõuaks muidu puhtfüüsiliselt tööga toime tulla. Tervishoiuteenust ostab amet tervishoiuasutustest.
Kui arstliku läbivaatuse läbinud noorel tekivad enne teenistusse asumist terviseprobleemid, on ta kohustatud sellest teada andma ning talle korraldatakse uus komisjon. Narkomaanid seda aga teha ei pruugi.
Rikko sõnul oleks üks võimalus asja parandada muuta seadust nii, et peamise kontrolli teeks edaspidigi arstlik komisjon, mis praagiks välja ilmselged narkosõltlased.
Muuseas on viimase kolme aasta jooksul selliseid poisse olnud 531. Kõigile arstikomisjoni läbinuile võiks aga teha vahetult enne teenistusse asumist narkotarvitamise kiirtesti, mis selgitaks, kes poistest võivad olla probleemsed.
Neid ei vabastataks, vaid võetaks ajateenistusse ja neile tehtaks nii-öelda nulltolerantsiprogramm, selgitamaks välja, kas tegu on ühekordse juhusliku tarvitamise või sõltuvusega.
Nulltolerantsi-programm
Otsuse, kas järelevalve all olev poiss on siiski tegevteenistuseks kõlblik, teeks kaitseväe enda arstlik komisjon. «Kui aga tegu ei ole kroonilise probleemiga, võib ajateenistus aidata pahest üle saada,» märkis Rikko.
Kaitseministeerium jäi eile selle idee osas pigem eitavale seisukohale. Ministeeriumi pressibüroo juhataja Aet Kukk märkis, et kõigi värskete ajateenijate narkokontroll oleks liiga radikaalne lähenemine, mis võib vähendada usaldust noore inimese ja riigi vahel.
«Tõeliste uimastisõltlaste pääs Eesti kaitseväkke on keelatud ning selle peab välistama eelnev arstlik kontroll,» lisas ta. Küsimuse, kuidas komisjon seda tegema peaks, kui kutsealused läbivad sageli kontrolli aasta või kaks enne teenistust, jättis ministeerium lahtiseks.