Põllu: kui vaja, saab Eesti varasema eesistumisajaga hakkama

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ja Euroopa Liidu lipp.
Eesti ja Euroopa Liidu lipp. Foto: Erik Prozes

Euroopa Liidu (EL) sekretariaadi asedirektori Kristo Põllu sõnul on tõesti suurenemas tõenäosus, et Eesti eesistumisperiood EL-is nihkub varasemaks, ning kui see peaks nii lõplikult kinnitust leidma, on Eesti selleks valmis.

Põllu sõnul arutati kolmapäevasel ELi riikide saadikute nõupidamisel Ühendkuningriigi eesistumisest loobumise teate valguses ka eesistujate järjestuse muutmist ning see küsimus puudutab mitte ainult Eestit, vaid ka kõiki meile järgnevaid eesistujaid. «Kahjuks täna esimese hooga veel konsensuslikku otsust ei saavutatud. Küll aga on üha suurem tõenäosus, et see küsimus lahendatakse meie ja järgnevate eesistujate poole aasta võrra ettepoole toomisega,» ütles Põllu BNS-ile.

«Meie jaoks oleks kõige olulisem saada võimalikult kiirelt selge riikidevaheline kokkulepe, et oma ettevalmistustega edasi minna. Optimistlik ootus on, et sellekohane otsus tuleb järgmisel nädalal,» ütles Põllu.

Tema sõnul on Eesti algusest peale olnud seisukohal, et tänu põhjalikule ettevalmistusele suudab vajadusel hakkama saada ka varasema eesistumisega. «Loomulikult läheb siis kaduma kooskõla riigi 100. sünnipäevaga, aga kui ELi huvides on meie varasem eesistumine, siis saame sellega hakkama,» rõhutas Põllu.

Praegu on ELi eesistujariik Slovakkia, 2017. aasta esimeses pooles võtab selle rolli üle Malta. Esialgsete plaanide järgi pidi Eesti kord eesistujariik olla saabuma 2018. aasta esimeses pooles, Eestile oleks järgnenud Bulgaaria.

Financial Times kirjutab Euroopa Liidu ametnikele viidates, et algselt soovis Euroopa Liit Ühendkuningriigi eesistumise asendada Belgia eesistumisega. Selle sammu blokeeris aga väljaande andmetel «Ida-Euroopa riikide liit».

Veel teisipäeval avaldas peaminister Taavi Rõivas arvamust, et Eesti võiks eesistumise siiski üle võtta varem sätestatud ajal ehk Eesti Vabariigi juubeliaastal.

«Ma kordan, et Eesti on valmis oma järjekorda vajadusel ettepoole tooma, kuid meie eelistus on olla Euroopa Nõukogu eesistujaks Eesti Vabariigi juubeliaastal. Belglaste kasuks otsustamine kindlasti lihtsustaks meie juba käima lükatud ettevalmistustöid,» ütles Rõivas BNS-ile teisipäeval.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles