Ossinovski ei pea Eesti eesistumise varasemaks toomist parimaks ideeks (1)

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jevgeni Ossinovski.
Jevgeni Ossinovski. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Peaminister Taavi Rõivase puhkuse ajal valitsusjuhi ülesandeid täitev tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles, et tema meelest ei ole Eesti Euroopa Liidu eesistumise varasemaks toomine just parim idee, kuigi vajadusel tuleb Eesti sellega toime.

See, et Ühendkuningriik järgmise aasta teise poolde planeeritud eesistumisest loobub, oli Ossinovski sõnul loomulikult teada ning küsimus oli vaid selle vormistamises. «Nüüd see on uue peaministri ametisse astumisega ka üsna kiiresti toimunud,» rääkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees valitsuse pressikonverentsil.

Ossinovski kinnitas, et Euroopa Liidu tasandil on püütud otsida erinevaid võimalusi, kuidas taolist esmakordselt tekkinud olukorda lahendada. Valitsus võttis tema sõnul kohe pärast Suurbritannia rahvahääletust seisukoha, et Eesti eelistaks eesistumist varem planeeritud ajal ehk 2018. aasta esimesel poolaastal, kuigi vajadusel, kui muud moodi pole võimalik kokku leppida, tullakse eesistumise korraldamisega toime ka varem.

Samas pole kõnelused selleks, et Suurbritanniast vabanenud aja täidaks ära mõni teine liikmesriik ja Eesti eesistumine jääks planeeritud ajale, Ossinovski sõnul tänase seisuga tulemust andnud. «Lõplikke otsuseid veel tulnud ei ole. Loodame, et need nüüd lähema aja jooksul tulevad, sest kui eesistumise ettepoole nihkumine on ainuvõimalik lahendus, siis tähendab see meie planeerimistsükli üsna olulist muutust, kindlasti ka eelarvelisi muutusi,» nentis ta.

Ossinovski märkis, et loomulikult ei oleks 2017. aasta teisel poolel toimuv eesistumine sama, mis 2018. aasta esimesel poolel toimuv eesistumine. Tema sõnul on küsimus ühelt poolt Eesti laiemas programmis ja selle ühitamises Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva üritustega, teisalt toimuvad 2017. aasta sügisel Saksamaal parlamendivalimised, mis mõjutavad ükskõik millist Euroopa Liidu eesistujat, ning samal ajal peetakse ka Eestis kohalikke valimisi. «Siseriiklik agenda üldiselt mõjutab väga palju kõikide riikide Euroopa-poliitikat ja eks sellel kahtlemata saab olema mõju ka sellele, kuidas Eestis see toimub,» rääkis ta.

Samuti mõjutaks Eesti eesistumise ettepoole toomine tema sõnul valitsuse laiemat siseriiklikku tegevust, sest juba sügisel tuleks kõigi ministeeriumide ja teiste ametiasutuste tööplaanid sel juhul ümber teha. «Siseriiklikult mitmed teemad kindlasti vajavad ekstrapingutust, et samal ajal ka need tehtud saaksid,» ütles Ossinovski.

Samas kordas ta, et kuigi varasem eesistumine tähendab eri institutsioonidele suurt koormust, saab Eesti sellega vajadusel hakkama, sest eesistumise ettevalmistustega on alustatud ja plaan on põhimõtteliselt olemas. «Kas see on minu arvates parim mõte? Kindlasti mitte, aga teisest küljest Euroopa Liidus on keerulised ajad ja keerulistel aegadel ei saa alati oma kõige esimese eelistuse järgi toimida,» lisas Ossinovski.

Rahandusminister Sven Sester ütles valitsuse pressikonverentsil, et Eesti eesistumisele on praegu ette nähtud 76 miljonit eurot, sellest 30 miljonit on kavandatud järgmiseks ja 40 miljonit 2018. aastaks. «Täna on need rahad kolme aasta peale laiali jaotatud. Kui peaks olema vajadus seda ettepoole tõsta, siis alustame sellega ka koheselt tööd,» kinnitas ta.

Suursaadik: otsuse tingis Ungari avaldus

Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas selgitas oma blogis, et Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Jeppe Tranholm-Mikkelsen ja Euroopa Ülemkogu esimees Donald Tusk olid püüdnud nädala jooksul siiralt saada Suurbritannia asemele eesistujaks Belgiat, mis oleks olnud ka Eesti soov.

Juba üleeile tervitas ka Eesti peaminister Taavi Rõivase suu läbi Belgia valmisolekut asendada Ühendkuningriiki Euroopa Liidu eesistujana, öeldes, et nii lühikese etteteatamise puhul on eesistumise korraldamine Belgia pealinnast Brüsselist logistiliselt kõige lihtsam.

Maasikase sõnul tegi hiljem aga Ungari avaldus selgeks, et kui soovitakse vältida teema edasist avalikku politiseerimist, siis tuleb kiiresti pöörduda kõige institutsioonilisema lahenduse poole ja nihutada kõik viis järgmist eesistujat kuus kuud ettepoole. «Kuna olime algusest peale põhimõtteliselt öelnud, et kui väga vaja, siis tuleb teha, siis ei olnud mul Tallinnast juhiste saamisega ka raskusi,» kirjutas ta.

Tema sõnul sobis ettepanek kõigile peale Austria, kel jääksid uude eesistumisperioodi parlamendivalimised, ja kellegi poolt ei tulnud enam uusi lennukaid ideid. «Suure tõenäosusega vormistatakse otsus lähinädalatel, aga sisuliselt on nüüd nii,» lausus suursaadik.

Maasikas märkis, et Eestile avaldasid kõik suurt kaasaelamist ja pakkusid abi. «Ütlesin, et meie esimene eelistus see varasemaks toomine muidugi polnud, aga kui ELil vaja, siis tuleb teha ja et hinnaalandust ei küsi, aga meil läheb tarvis kogu abi ja toetust, mis saada on. Mitmed, eriti Suurbritannia, pakuvad inimesi appi – kindlasti kedagi võtame,» kirjutas ta ja lisas, et Tallinnas on kalendrimuutuse järelduste planeerimine juba alanud ja küllap koguneb kiiresti ka eesistumiskomisjon. «Vähem kui aasta pärast me eesistumine juba käib.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles