Riigikantselei koostatud graafik näitab, kuidas üldjoontes jaguneb Eesti eesistumisajaks praegu ettenähtud 75 miljoni euro suurune eelarve – see summa võib eesistumisaja varasemaks nihkumisel muutuda. Täiendavate kulude hüvitamist ei ole plaanis Euroopa Liidult küsida.
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise eelarve on kokku 75 miljonit eurot. See katab tegevused, mis on seotud eesistumise ettevalmistamise ja läbiviimisega nelja aasta jooksul 2015–2018.
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise kommunikatsioonijuht Tiina Urm täpsustas, et Eesti korraldatavate ürituste eelarvesse on arvestatud konverentsipaikade kulud, kogu logistika, transport, turvalisus, toitlustus. Lisaks tagab eesistuja ministrite kohtumistel majutuse delegatsiooni juhtidele.
Urm lisas, et kuigi planeerimine ja arvestus on keskne, siis osa eelarvest läheb ka ministeeriumitele, riigikogule ja kolmandale sektorile ürituste korraldamiseks.
«Täpsemat eelarve jaotust ei ole me veel paika pannud, sest see sõltub uuest sündmuste arvust ja kavast ning paljuski ka pooleliolevatest ja tulevastest hangetest, mis meil tuleb ajakava muutudes kõik üle vaadata,» lausus ta.
Urm nentis, et nüüd jääb vähem aega läbirääkimisteks. «Praegu on kõige olulisem kiirelt ümber planeerida 2016. aasta teise poole tegevused ja ressursid. Hilissügis toob suurema pildi osas selguse,» ütles ta.
Kuid kas oleks võimalik eesistumisaja varasemaks nihkumise korral küsida Euroopa Liidult hüvitist? «Sellist mõtet ei ole laual olnud – reeglina kannavad ELi Nõukogu eesistujariigid ise kodus korraldatavate ürituste kulud,» tõdes Urm ja lisas, et Brüsselis toimuvate sündmuste kulud katab Euroopa Liit.
Üle poole eelarvest moodustab eesistumispersonali kulu – töötasud ja pikaajaliste lähetuste tasud. Eesistumist aitavad korraldada ja läbi viia 1300 inimest. Valdava osa personalist moodustavad juba praegu avalikus sektoris tööl olevad inimesed, kes saavad eesistumisega seoses lisaülesandeid ja seega ka lisatasu. Eelkõige korraldusliku poole peale värvatakse tähtajaliselt juurde veel inimesi.
Personalieelarvest moodustab mahuka osa pikaajaliste lähetuste kulu. Eesistumise eel lisandub Eesti alalise esinduse juurde Brüsselis sadakond töötajat, kes aitavad eesistumist Brüsselis ette valmistada ja läbi viia.
Eesistumise professionaalseks läbiviimiseks on eesistumisega seotud personalile ette nähtud koolitused, mida rahastatakse kolme miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu struktuurivahenditest.
Eesistumine toob kaasa oma koduriigis kuni 200 kohtumise, konverentsi ja visiidi korraldamise.
Kõige olulisemad Eestis toimuvad üritused on kõrgetasemelised ministrite mitteametlikud kohtumised. Eesistumise ajal tuleb neid meil Tallinnas korraldada umbes 12 korral. Ministrite mitteametlikele kohtumistele lisanduvad Euroopa Liidu riikide parlamentide koostöö raames toimuvad kõrgetasemelised ja rohke osavõtuga kohtumised. Tavapäraselt korraldab eesistujariik ka mitmeid konverentse eesistumise prioriteetsetel teemadel.
Kõigi nende kohtumiste ja ürituste jaoks on vaja sobivaid ruume ja vajalikke töövahendeid. Üsna suure osakaalu ürituste korraldamise kuludest moodustab ka külaliste turvalisuse tagamine.