Mees pidas Ida-Virumaal nähtud looma känguruks, asjatundjad välistavad selle

Andres Einmann
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sageli Ida-Virumaal käiv mees kahtlustab, et nägi tänavu märtsi lõpus Lüganuse vallas Moldova külas kängurut, Tallinna loomaaia eksperdid lükkasid mehe versiooni tagasi.

Guido Arbus rääkis Postimehele, et nägi känguruga sarnanevat looma 25. märtsi õhtupoolikul Moldova külas põllu peal.

«Loom oli künka taga ja istus. Vaatasin kohe, et ta Eestis elava looma moodi ei ole, ma tunnen meie loomi päris hästi. Tegin kätega plaksu ja loom hakkas jooksma, tagumik hästi kõrgel püsti ja nina vastu maad. Väga ruttu ta ei liikunud, rohkem niimoodi laisalt «kopsat-kopsat». Päris kahe jala peal ta ei liikunud, pani esimesed käpad ka ikka maha,» kirjeldas mees kohtumist tundmatu loomaga.

Järgmisel päeval võttis Arbus kaasa fotoaparaadi, otsis üles looma jäljed ja tegi neist pilti.

Mees unustas juhtumi, aga kui sellel nädalal ilmus Postimehes lugu Järvamaa metsas kohatud kängurust, tuli talle mõte, et ka Ida-Virumaal kohatud elukas võis olla känguru.

Asjatundjate otsus: tegemist ei olnud känguruga

Postimees palus hinnata Moldova külas nähtud looma jälgi Tallinna loomaaia spetsialistidel, kes jõudsid järeldusele, et need jäljed kängurule kindlasti ei kuulu.

Tallinna loomaaia loodushariduse ja avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Inari Leiman ütles Postimehele, et känguru tagajala neljas varvas ja selle küünis on eriti suureks ja tugevaks kujunenud, seega on jälje kuju on hoopis teistsugune, kui pildil näha.

«Pidasin nõu ka meie kärplaste spetsialisti Tiit Maraniga ja kõige tõenäolisemalt oli tegemist nugisega. Pildil on näha kärplasele iseloomulikud paarisjäljed,» rääkis Leiman.

Ta lisas, et ümbrust uuriv nugis võib tõusta tagajalgadele istuma, esikäpad rinnal rippu ja siis minema volksata, kui miski teda häirib.

Känguru saaks Eesti kliimas väga hästi hakkama

Zooloog Aleksei Turovski sõnul saaks känguru Eesti kliimas suurepäraselt hakkama. Ta märkis, et ka näiteks Tasmaanias, kus kängurud elavad, on talvel päris karm ilm ja nad jäävad seal kõik ellu.

Turovski sõnul on Eestis võimalik illegaalselt hankida igasuguseid lemmikloomi ja põhimõtteliselt ei ole see võimatu, et mõni känguru laseb mõne entusiastliku lemmikloomapidaja juurest jalga ja hakkab metsas elama.

Turovski rääkis, et kängurud liiguvad ringi suurtel aladel ja põhimõtteliselt ei ole see võimatu, et Järvamaal nähtud känguru võis paar kuud varem ringi liikuda hoopis Ida-Virumaal.

«Kängurud on kiired ja liikuvad loomad, nad on väsimatud hüppajad ja jooksjad. Looduses eelistavad nad siiski lagedamaid alasid, kuna Eestimaa metsades ei saa nad piisavalt vabalt ja kiiresti liikuda,» rääkis Turovski.

Aleksei Turovski andis oma kommentaari looma jälgede pilte nägemata ja enne seda, kui Tallinna loomaaia asjatundjad tegid jälgede põhjal kindlaks, et tegemist siiski ei olnud känguruga.

Eelmisel nädalal kohtusid Järvamaal Türi vallas Kolu külas metsa läinud seenelised tundmatu loomaga ja on veendunud, et tegemist oli känguruga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles