Ehkki 2015. aasta oli esimene kord taasiseseisvunud Eesti ajaloos, kui rahvaarv kasvas välisrände tõttu, on siseränne endiselt väga ühesuunaline.
Halb uudis vallalistele noormeestele: siseränne viib maapiirkondadest vähesedki pruudikandidaadid (1)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
27. juuli 2016, 14:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaamet peab mullust aastat pöördeliseks, sest esimest korda taasiseseisvunud Eestis kasvas rahvaarv välisrände tõttu rohkem, kui loomuliku iibe tõttu vähenes. Eestisse tuli elama umbes 15 400 ja siit lahkus 13 000 inimest.
Eestist lahkujate seas on popimad sihtkohad endiselt Soome ja Suurbritannia. Sealjuures oli kodakondsuse järgi ligi pool sisserännanutest ja 69% väljarännanutest Eesti kodanikud.
See tähendab, et kokkuvõtvalt oli Eesti kodanike rändesaldo negatiivne - möödunud aaasta jooksul lahkus neid siit 900 võrra rohkem, kui saabus.
Ehkki eelpool väljatoodu annab põhjust rõõmustamiseks, on Eesti sisesele rändele peale vaadates pilt pisut murettekitavam.
Nimelt toimub siseriiklikus rändes endiselt koondumine pealinna regiooni – kuigi Eesti rahvaarv on pikka aega peamiselt vähenenud, on Tallinna ja Harjumaa rahvaarv kasvanud.
«Töökoht ja sinna saamiseks kuluv aeg on ilmselt põhilised põhjused, miks inimesed koonduvad,» selgitas statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur. Kuna ka tööandjad pakuvad üha rohkem võimalust kaugtööd teha, ei tähenda töökoht Tallinnas ilmtingimata ka seda, et inimesed peaksid pealinna elama minema.
«Kui ka arvamusküsitlustes küsitakse, kus keegi elada tahaks, siis enamjaolt tahetakse ikka metsas järve ääres elada,» lisas ta. «Aga praktikas kogunetakse Lasnamäele ja Õismäele.»
Kui aga vaadata rahvaarvu muutumist viimase kümne aasta jooksul, on näha, et kokku on mujal Eestis rahvaarv vähenenud rohkem kui 70 000 inimese võrra.
Tammuri sõnul on olemas võimalus, et tingimused muutuvad ja inimesed hakkavad hajuma. Ent nagu ta ka ise rõhutab, on see võimalus pigem teoreetiline.
«Samas on ju olemas valdu, kus rahvaarv kasvab ja kuhu ka noored pered lähevad elama,» osutas ta. Need vallad ongi üldjuhul sinnakolijatele pakkunud soodsaid tingimusi, näiteks elu-, töö- ja lasteaia- või koolikohta.
See tähendab ühtlasi ka mitte nii head uudist väljaspool Tallinna elavatele vallalistele inimestele. Kui palju on räägitud sellest, et Eestis on naisi kaks korda rohkem kui mehi, rõhutas Tammur tänasel aastaraamatu esitlusel, et nii roosiline see pilt siiski pole.
Nagu allolevalt pildilt näha, on kuni 45nda eluaastani mehi naistest tegelikult rohkem. Sealt edasi on naisi tõepoolest enam.
Tammur märkis, et nagu ka üldine siserände trend näitab, koonduvad nooremad naised ka Tallinnasse ja Tartusse, kus on kõrgkoolid. Ehk teisisõnu, vähesedki noored naised lähevad üldjuhul maapiirkondast ära.
«Mujal Eestis on pigem pruudiprobleem,» kinnitas analüütik. «Maale kolides tuleb pruut endal linnast kaasa võtta,» lisas ta naljatledes.
Muud rahvastikutrendide kohta (allikas: statistikaameti aastaraamat 2016):
- 2016. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 315 944, aasta varasemaga võrreldes oli rahvaarv 2673 võrra suurem
- Eesti meeste oodatav eluiga veidi langes
- Sündide arv kasvas natuke - mullu sündis 13 907 last, mida on 356 võrra rohkem kui aasta varem
- Naise keskmine vanus esiklapse sünnitamisel langes 29,9-le
- Abortide arv väheneb iga aastaga - 2015. aastal registreeriti 6629 aborti
- Surmade üldarv vähenes 241 võrra, kokku suri möödunud aastal 15 243 inimest
- Abielude arv üha kasvab - mullu sõlmiti 6815 abielu
- Kasvas ka lahutuste arv - mullu lahutati 3382 abielu