Bürokraatia vähendamise püüdlus kipub nurjuma

Riigiteenistuse tippjuhte ehk kantslereid, asekantslereid ja ametite ning inspektsioonide direktoreid häirib nende töökorralduses kõige enam otsustusprotsesside paindumatus ja aeglus. Foto: SCANPIX

Eesti riik on seadnud eesmärgi vähendada ettevõtete kulusid bürokraatiale 20 protsendi võrra. Aga juba praegu on selge, et eesmärki täita ei õnnestu.

«See on soovmõtlemine, unistus,» kommenteeris vandeadvokaat Kaspar Lind majandusministeeriumi üleeilset teadet, et Eesti eesmärk, mis ka valitsuses kinnitatud, on regulatsioone nii lihtsamaks teha, et 2012. aastaks oleks firmade halduskoormus viiendiku jagu väiksem. Halduskoormuse all mõeldakse antud juhul aega, mis kulub riigi nõutud toimingute tegemisele.

Näiteks iga kuu arvutavad firmad käibemaksu ja sisendkäibemaksu, täidavad deklaratsioone, saadavad dokumente. Selleks võetakse tööle inimesed, makstakse palka. Kui toimingutele kuluv aeg korrutada läbi töötegijate palgaga, siis saamegi rahas väljenduva halduskoormuse.

Sellise arvutuse järgi ongi bürokraatia mõttes kõige kulukam Eestis just käibemaksuseadus, mille aastane halduskoormus on 127,6 miljonit eurot (majandusministeeriumi tellimusel Praxise uuring juba 2005. aastal). See on peaaegu protsent riigi aastasest sisemajanduse kogutoodangust, mis läheb sisuliselt lihtsalt paberite täitmiseks.

Kuna käibemaks võtab nii suure osa bürokraatiakoormast, siis sealt tuleks ka alustada, aga seda ei saa teha. «Ma lihtsalt ei näe käibemaksu puhul enam häid võimalusi, kuidas seda veel lihtsamaks teha,» ütles just käibemaksuga seonduvale spetsialiseerunud vandeadvokaat Lind.

Häid lahendusi pole ka majandusministril, kelle teema halduskoormuse vähendamine muidu on. «Bürokraatiat tuleb vähendada,» jäi Juhan Parts küsimusele «kuidas?» vastates umbmääraseks.

Ministeerium hiljem täpsustas, et neil on siiski terve ettepanekute pakett. Tõsi, selgus ka, et eesmärk «20% vähem bürokraatiat» ei käi mitte kogu halduskoormuse, vaid ainult valitud valdkondade kohta.