Riigikogu reformierakondlasest liige Igor Gräzin uuris õiguskantslerilt, kas kriminaalkorras karistatud Keskerakonna saadikud tohivad jätkata tööd riigikogus, ning sai vastuseks, et kehtiv õigus seda ei keela.
Gräzin uuris, kas kriminaalkorras karistatud Keskerakond tohib olla riigikogus (6)
28. juuli 2016, 15:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Ülle Madise märkis eile Gräzinile saadetud vastuses, et Eesti põhiseadus ega kehtiv õigus ei välista kriminaalkorras karistatud erakonna nimekirjast valitud riigikogu liikmete ega nende moodustatud fraktsiooni jätkamist riigikogus. Riigikogus esindatud kuuest parteist on ainsana kriminaalkorras karistatud Keskerakond.
Tema sõnul näeb põhiseadus ette, et riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel, ning sama reeglit kordab ka riigikogu liikme staatuse seadus. «Sarnast ühemõttelist normi, mis välistaks juriidilise isikuna kuriteos süüdi mõistetud erakonna osalemise riigikogu töös, Eesti õiguskord ei sisalda,» ütles ta.
Samas jätab kehtiv õigus Madise sõnul tõlgendustele avatuks selle, millisel juhul peaks kuritegu tingima erakonna sundlõpetamise.
Tema sõnul keelab erakonnaseadus erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega, kuid ei sisalda erinormi partei kuriteo tõttu sundlõpetamiseks.
Tsiviilseadustiku üldosa seadus näeb õiguskantsleri sõnul muu hulgas ette, et juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega, kui selle eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega või kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel.
Kui vaadata neid kaht seadust koos, on Madise sõnul võimalik, et teatud juhtudel võib kriminaalvastutus erakonna sundlõpetamise kaasa tuua. «Siiski ei saa öelda, et igal juhul, kui erakond süüdi mõistakse, on tema tegevus erakonnaseaduse paragrahv nelja mõttes «vastuolus kriminaalseadusega»,» märkis õiguskantsler.
Tema sõnul tuleks lubamatuks pidada kindlasti sellist olukorda, kus kuritegelikkus iseloomustab erakonna tegevust läbivalt ja sisuliste sihtide poolest. «Nagu iga muu piirangu puhul, tuleb ka siin tagada proportsionaalsus. Iga rikkumine sundlõpetamist kaasa tuua ei tohiks,» leidis Madise.
Õiguskantsleri sõnul võib olukorda konkretiseerida riigikogu, sätestades, milliste kuritegude toimepanemine võib kaasa tuua erakonna sundlõpetamise.