Eesti kaevudes elavad nähtamatud vaenlased (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tipppõllumees Jaak Läänemets kodukaevu ees, mille vees on nitraadisisaldus piiripealne.
Tipppõllumees Jaak Läänemets kodukaevu ees, mille vees on nitraadisisaldus piiripealne. Foto: Sander Ilvest

Ligi veerand Eesti maapiirkondade elanikest joob iga päev kaevuvett, mille kvaliteedi kohta pole tegelikult midagi teada, sest ilma laboratoorsete uuringuteta pole võimalik vee ohutust inimese tervisele hinnata.

Kuigi joogivees ei tohiks olla ühtegi mikroorganismi, parasiiti või keemilist ühendit, mis tervisele ohtu kujutab, on olukord tegelikkuses nukker. Keskkonnatervise Uuringute Keskuses 2014. aastal läbi viidud Virumaa joogivee kvaliteedi uuringust selgus, et ligi kolmveerandi uuringus osalenud Ida- ja Lääne-Virumaa kaevude vesi ei kõlba töötlemata kujul juua.

Sealne ala on nitraaditundlik ja õhukese pinnakattega, mistõttu on põhjavesi vähe kaitstud. Tegemist on karstipiirkonnaga, kus maapinnale sattunud vesi ja ka reoained jõuavad lubjakivi lõhede kaudu juba paari päevaga põhjavette. Selliseid alasid on Eestis kaks – Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkond.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles