Keskkonnaamet lubab täna algaval jahihooajal küttida kuni 56 pruunkaru, mis on viis isendit enam kui möödunud aastal. Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht on lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.
Tänavu tohib küttida viis karu enam kui eelmisel aastal
1. august 2016, 16:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pruunkaru küttimismahu otsustamisel arvestatakse karu asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning 2015. ja 2016. aasta kahjustuste paiknemist ja ulatust. Karu üldarvukus Eestis on 2015. a sügisese seisuga ligi 700 isendit.
Eesti karupopulatsioon Euroopale eeskujuks
«Neid andmeid kokku võttes võib kindlalt väita, et meie karupopulatsioon on heas seisundis ning eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Paraku kaasneb karude arvukuse tõusuga ka nende poolt tekitatud kahjustuste hulk. Eelkõige on kannatajaks mesinikud, aga ka loomapidajad,» ütles keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Peamiselt hävitavad karud mesitarusid
2016. aastal jooksul lõhkusid karud Eestis 31 mesitaru, hävitades 72 mesilasperet. Lisaks on karu murdnud vähemalt neli karilooma tänavu kevadel Rapla maakonnas. Kahju põhjustanud nuhtlusisendi küttimiseks väljastas keskkonnaamet suve alguses eriloa. Karu nähti küll korduvalt, kuid loom jäi küttide poolt tabamata.
Maakondade kaupa on tänavune karu küttimismaht erinev, kvootide määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv piirkonnas.
Karu küttimismahu määramisel on arvestatud, et tegemist on kaitsealuse liigiga Euroopas ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Siginud ehk poegadega emakaru küttimine on jahieeskirja järgi keelatud.
Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.