Narva loodavas eesti keele majas saaksid inimesed õppida ja kasutada eesti keelt ning saada osa eesti kultuurist.
Riik hakkab välja töötama Narva eesti keele maja kontseptsiooni
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
2. august 2016, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva eesti keele maja loomise töörühma juhiks kinnitatud kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa sõnul pole küsimus ainult keeleõppes. «Äärmiselt tähis on suurendada huvi eesti kultuuri vastu tervikuna, sest tegelikest kontaktidest sõltub lõimumise kiirus ja edukus. Keeleoskus on selle üks instrument,» ütles Reimaa.
Ta lisas, et eestlaste vähene osatähtsus Ida-Virumaal on üldteada ning keeleoskus on piirkonnas kasin. «Juba praegu on selge, et keskuse toimimine eeldab head koostööd ja ühist pingutust kõigilt osalistelt, nii riigiasutustelt, omavalitsustelt kui ka kodanikuühiskonna organisatsioonidelt,» toonitas Reimaa.
Ühe arutlusel olnud võimalusena saaks eesti keele maja teenuse välja arendada Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) abil, kuna Narvas on juba praegu MISA nõustamiskeskus. Töörühm plaanib lähiajal Narvat külastada, et tutvuda võimaluste ja vajadustega kohapeal. Kultuuriminister esitab Narva eesti keele maja rajamise kontseptsiooni arutamiseks valitsuskabineti nõupidamisele sügisel.