Kaljurand: kavatsen jätkata omavalitsusjuhtide toetuse kogumist (7)

«Mina kavatsen jätkata oma senist tegevust välisministrina ja jätkata kohtumisi kohalike omavalitsuste juhtidega. Ma olen neid kohtumisi juba teinud oma puhkuse ajal ja võin vaid öelda, et mul on olnud väga positiivne tagasiside nendelt kohtumistelt. Tunnetan endal toetust,» ütles Kaljurand Postimehele.

Ta lisas, et praegu on erakonna kogu jõupingutus suunatud sellele, et Siim Kallas saaks riigikogus presidendiks valitud. «Pärast tänast otsust sai Siim Kallas volitused alustada läbirääkimisi, et koguda endale toetust riigikogus ja ma soovin selleks talle edu,» rääkis Kaljurand.

Kaljurand ei soovinud kommenteerida, mis saab siis, kui Siim Kallas sooviks riigikogus mitte valituks osutumisel ka valimiskogus oma kandidatuuri üles seada.

«Ma ei saa kommenteerida Siim Kallase eest, kuid tänane Reformierakonna juhatuse otsus ütles selgesõnaliselt, et riigikogus toetatakse Siim Kallast ning juhul, kui Kallas valituks ei osutu, siis valimiskogus toetab Reformierakond mind. Ma väga loodan, et nii nagu mina toetan Siim Kallase valimist riigikogus, teeb tema kõik endast oleneva ja toetab mind, juhul, kui ta ei osutu valituks riigikogus,» rääkis Kaljurand.

Kaljurand on seni käinud kohtumas 12 omavalitsuse juhtidega. «Mul on olnud puhkust ainult mõned üksikud päevad ja mul on olnud vähe aega. Kuid kavatsen, nii paju kui mu töö võimaldab, võtta puhkust ja sel ajal sõita võimalikul palju ringi ning kohtuda omavalitsusjuhtide ja kohalike inimestega,» lausus Kaljurand.

Marina Kaljurand on lubanud astuda Reformierakonda, juhul kui ta ei osutu presidendiks valituks. Kaljuranna sõnul ei kavatse ta oma sõnadest taganeda, kuid erakonda astumisest ei ole praegu õige aeg rääkida.

«Tuleme selle küsimuse juurde tagasi järgmisel hommikul pärast seda, kui on selgunud , kes on uus vabariigi president. Kui uus president on selgunud ja see ei ole mina, saan ma kokku Reformierakonna esimehega ning siis me arutame seda,» ütles Kaljurand.

Reformierakonna juhatus otsustas täna esitada riigikogus partei presidendikandidaadiks erakonna auesimehe Siim Kallase.

Reformierakonna esimees, peaminister Taavi Rõivas teatas pärast kaks ja pool tundi kestnud koosolekut, et kui presidendi valimine riigikogus ebaõnnestub, siis on erakonnal võimalus toetada valimiskogus Marina Kaljuranda.

«Erakonna juhatus koguneb vajadusel enne igat hääletusvooru arutamaks läbirääkimiste tulemusi teiste parlamendierakondadega,» ütles ta. «Aga meil on praegu kindel veendumus, et plaan B-ga me ei tööta. Me töötame plaan A-ga ja selleks plaan A-ks on valida Eestile parim president parlamendis,» lisas Rõivas koosoleku järel ajakirjanikele. 

Rõivas ei soostunud spekuleerima, kas Kaljuranna kandidatuur esitatakse ka siis, kui Kallas pääseb kolmandast voorust automaatselt valimiskogu vooru. Kas Siim Kallas kinnitas omalt poolt soovi valimiskogus kandideerida? «Ei, sellest meil ei olnud täna juttu,» ütles erakonna esimees.

Seetõttu rõhutas Rõivas veel kord, kui oluline on tema jaoks see, et parlamendis president ära valitakse. «Ma ei pea väga realistlikuks, et ühes kohas teiste erakondade toetust ei tule ja siis järsku samale kandidaadile valijameeste kogus tuleb tohutu toetus nendelt samadelt teistelt erakondadelt,» põhjendas ta.

Peaminister ei soovinud pikemalt peatuda spekulatsioonidel, nagu oleks Reformierakond valmis toetama ka Eiki Nestori (SDE) kandidatuuri.

«Ma arvan, et pole ju väga raske aimata, kust need (spin'id ja kuulujutud – toim.) tulevad,» sõnas Rõivas. «Kõik me konkurendid on eluliselt huvitatud sellest, et tekitada võimalikult palju segadust, jätta muljet, et Reformierakonnal on hoopis mingid muud kavalad plaanid ja midagi on juba kuskil tagatoas kokku lepitud.»

«Mina saan öelda väga selgelt, et tänane otsus on pettumuseks neile, kes tahavad Reformierakonnale halba, sest juhatus otsustas konsensuslikult,» sõnas Rõivas. Erakonna esimees kinnitas ka seda, et Kallase toetuseks annab allkirja kogu fraktsioon ehk 30 riigikogu liiget.

Kohta valitsuses ei pakuta

«On üks asi, mida ma soovin veel väga selgelt välja öelda,» jätkas Rõivas. Ilmselt mõistate kes ja ilmselt mõistate, et see tuleb opositsioonipingilt eeskätt, aga on mingi unistus elamas, et äkki Reformierakond on valmis kellelegi opositsioonierakondadest lubama presidendikoha eest valitsuses kohta.»

Rõivase sõnul ei juhtu seda mingil tingimusel. «Olgu see veel kord väga ühemõtteliselt ja selgelt välja korratud - me ei lähe sellist teed, et lähme presidendikoha saamise nimel toimivat valitsust lõhkuma. See oleks väga mitmes mtõtes Eesti huvidega vastuolus,» kinnitas ta.

Üksmeel kahe-kolme nädalaga?

Reformierakond otsustas täna ühtlasi moodustada ka läbirääkimiste delegatsiooni, kuhu lisaks Kallasele kuulub Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat. Rõivase sõnul alustatakse teiste parlamendiparteidega läbirääkimisi esimesel võimalusel.

«Ei ole ju mingi saladus, et mitteametlikke kompamisi on erakondade vahel toimunud ka varem,» rääkis Rõivas. Tema sõnul ei ole asjaolu, et Reformierakonnal seni on ametlik kandidaat puudunud, neid nn kompamisi kuidagi takistanud.

Seega ei pea ta tõsiseltvõetavaks spekulatsioone, et Reformierakond on venitades kaardid mõne vastaskandidaadi kätte mänginud. Rõivase hinnangul on koostöö otsimine ja kompamine teiste erakondadega Reformierakonna kandidaatide võimalusi pigem suurendanud.

«Ma arvan, et see kui kõik erakonnad on ülijäigalt ainult oma kandidaadi taga, takistab tegelikult konsensuse leidmist. Peab olema valmidust kompromissiks,» sõnas ta.

Rõivas loodab, et parlamendierakonnad jõuavad omavahel kokkuleppele kahe-kolme nädala pärast. «Ma ei eeldaks, et kohe, päeva või kahe pärast on kõik selge,» lisas ta.

Kallas ise ei ole olnud täna kommentaarideks kättesaadav.

Kaljurand tegi juuli teises pooles erakonna juhatusele ettepaneku, et juhatus annaks esimesena võimaluse riigikogus kandideerida Siim Kallasele. «Kui see mingil põhjusel seal ei õnnestu, siis palun, et nad toetaksid minu ülesseadmist valimiskogusse,» rääkis Kaljurand toona «Aktuaalsele kaamerale» antud intervjuus.

Kallas ütles seepeale, et peab Kaljuranna ettepanekut positiivseks, kuid möönis sealjuures, et valituks osutumine on keeruline, kuid mitte päris võimatu ülesanne.

«On tarvis tingimata tagada, et kogu selles operatsioonis Reformierakonna fraktsioon püsib ühtsena. Riigikogus läbi minek ei ole mitte lihtne ülesanne. Mingid eeldused ja võimalused justkui on. /.../ Šanss pole olematu, šanss pole 100 protsenti, aga lootus on, muidu ju üldse ei tegelekski,» ütles Kallas.

Riigikogu hakkab presidenti valima 29. augustil kell 13. Kui esimeses voorus presidenti valida ei õnnestu, toimub järgmisel päeval uus hääletusvoor. Kui ühelgi kandidaadil ei õnnestu ka siis 68 toetushäält koguda, toimub kolmas hääletusvoor, kuhu pääseb kaks enim hääli kogunud kandidaati.

Kui president jääb valimata ka viimases ehk kolmandas hääletusvoorus, kutsutakse kokku valimiskogu.