Presidendiks pürgiv Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet kinnitas, et ta ei kaalu veel presidendiks pürgimisest loobumist ega oma häälte kellelegi teisele delegeerimist.
Paet ei kavatse veel presidendiks kandideerimisest loobuda (1)
5. august 2016, 22:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vaatan huviga, mis toimub riigikogus, kas riigikogu saab hakkama ja kui ei saa, siis tuleb vaadata, mis on mõistlik sel hetkel,» põhjendas Paet «Aktuaalsele kaamerale», vahendas ERRi uudisteportaal.
Paet leiab, et Reformierakonnal ei ole mõistlik valimiskogule mitut presidendikandidaati esitada. «Seal ei mängi rolli isiklikud sümpaatiad, vaid mängib rolli ka maailmavaateline jaotus ja kui on sarnase maailmavaatega mitu kandidaati, siis need hääled hakkavad seal lahustuma ja lõpptulemus on keegi kolmas,» rääkis ta.
Reformierakond pole veel selgelt öelnud, kes on nende presidendikandidaat valimiskogus, kui riigikogu presidenti ära ei vali.
Reformierakonna juhatus otsustas kolmapäeval esitada riigikogus partei presidendikandidaadiks erakonna auesimehe Siim Kallase. Hoolimata Reformierakonna otsusest jätkab välisminister Marina Kaljurand kohtumisi omavalitsusjuhtidega, et koguda toetust oma võimalikule kandidatuurile presidendi valimiskogus.
Kuigi peaminister Taavi Rõivas kinnitas, et kui ebaõnnestub peamine plaan ehk Siim Kallase presidendiks valimine parlamendis, asub erakond valimiskogus toetama Marina Kaljuranda, ei välistanud Kallas kolmapäevases «Aktuaalses kaameras», et võib ka valimiskogus õnne proovida.
Kaljurand ei soovinud kommenteerida, mis saab siis, kui Siim Kallas sooviks riigikogus mitte valituks osutununa ka valimiskogus oma kandidatuuri üles seada.
Riigikogu hakkab presidenti valima 29. augustil kell 13. Kui see esimeses voorus ei õnnestu, toimub järgmisel päeval uus hääletusvoor. Kui ka siis ei õnnestu ühelgi kandidaadil 68 toetushäält koguda, tuleb kolmas hääletusvoor, kuhu pääseb kaks enim hääli kogunud kandidaati. Kui president jääb valimata ka viimases ehk kolmandas hääletusvoorus, kutsutakse kokku valimiskogu.