Postimees koostas eilse riigikohtu otsuse valguses graafikul ülevaate, kui palju on Eestis praegu tuuleparke, kui palju neid juurde tahetakse ehitada ning millistes piirkondades tuuleenergiat toodetakse.
Suur ülevaade: kui palju on Eestis tuuleparke ja kuhu neid juurde tuleb (1)
9. august 2016, 18:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus otsustas eile pärast kolm aastat kestnud vaidlust rahuldada Hanila valla elaniku kaebuse valla kinnitatud detailplaneeringu osas, millega Esivere tuulepargi omanik Skinest Energia soovis elaniku majast 430 meetri kaugusele rajada kaks uut tuulegeneraatorit nimivõimsusega 3 MW.
Kaks esimest kohtuastet kaebust ei rahuldanud, riigikohus varasemad otsused tühistas ja leidis, et detailplaneering ei arvesta tuulegeneraatorite tekitatava müra ja lähedal asuva Natura-alaga ning on vastuolus valla üldplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringuga.
Eestis ei ole ühtegi kehtivat õigusnormi, mis sätestaks tuulikute minimaalse lubatava kauguse elamumaadest ja elamutest. Maailma Terviseorganisatsiooni juhistest nähtub, et kuigi kahjulik mõju tervisele on tuvastatud vaid öise välismüra puhul alates 40 dB-st, häirib elanike und ka öine välismüra vahemikus 30-40 dB.
Tuulepargi arendaja kohtusse kaevanud Hanila vallas maakodu omav ja seal osaliselt elav lastearst Reet Raukas ütles Postimehele, et parema tuulega on tema koduõues müratase 60 dB(A), lähim tuulik on 650 meetri kaugusel ja kilomeetri raadiuses on tuulikuid praegu viis. Kokku on pargis 19 tuulikut.
Mida tähendab riigikohtu otsus tuuleparkide arendajatele?
Reet Raukast kohtus esindanud vandeadvokaat Arne Ots usub, et tuuleparke saab pärast eilset kohtuotsust jätkuvalt Eestis edasi ehitada. Põhiliselt osutab riigikohtu lahend tema hinnangul detailplaneeringu puudujääkidele ja sellele, et enne tuulikute ehitamist peaksid kõik nõuded selleks olema täidetud.
«Põhiline kasu sellest otsusest on see, et nii vallal kui ka nende tuulegeneraatorite rajamisest huvitatud isikutel tuleb oma tegevus põhjalikumalt läbi mõelda. Mõjud, mida need tuulikud omavad, tuleb reaalselt ära hinnata. Nende mõjude osas ei saa jääda mingit kahtlust,» lausus Ots ja lisas, et ei saa tekkida olukorda, kus tuulikud rajatakse ning alles pärast ilmneb, et tegelikult on müratase või muud keskkonnamõjud suuremad kui algselt planeerides.
Ka riigikohus märkis oma otsuses, et on ebamõislik elektrituulik esmalt valmis ehitada ning asuda alles pärast seda tegelema müraküsimuse lahendamisega. Samuti võib kohaliku elaniku jaoks müranormatiivide rikkumise tõendamine olla üsna keeruline.
Vandeadvokaat Ots leiab, et see, et konkreetset tuuliku kaugust ei ole seaduses määratud, ei ole probleem, sest ilmselt arenevad ühes tehnoloogiaga ka tuulikud. «Võib-olla kümne aasta pärast on ka sellised tuulikud, mis üldse mingit müra ei tee, kuigi mingi mõju on neil ilmselt ikka,» sõnas ta.
Selge on Otsa sõnul see, et tuulikuid ei saa paigutada sellisesse kaugusesse, et nende mõju takistaks inimestel normaalset elamist. Nii tuleb see asjatundjate abil enne selgeks teha, millised mõjud on.
«See võib mõnes mõttes arendajate elu keerulisemaks muuta, aga raskuspunkt läheb õigesse kohta, see läheb planeerimise algfaasi ja kui see algfaas on nõuetekohaselt läbi käidud, siis hiljem võib tuulepargi käitaja seal end suhteliselt kindlalt tunda. Kõik probleemid lahendatakse enne,» lisas Ots.
Keskkonnaameti kinnitusel ei olnud neid antud juhul kohaliku omavalitsuse detailplaneeringu kinnitamisse ega ka kohaliku elaniku kohtuvaidlusse kaasatud.
Detailplaneeringu koostamise eest vastutab kohalik omavalitsus, kes otsustab ka selle üle, kas keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on vaja läbi viia planeeringu koostamise menetluses. KSH annab teavet, millised mõjud võivad kaasneda planeeringu alusel kavandatava tegevusega.
Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud õiguse kohaselt võis planeeringu kehtestada üksnes juhul, kui planeeringu kehtestaja oli veendunud, et kavandatav tegevus ei mõju kahjulikult Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ega mõjuta negatiivselt selle ala kaitse eesmärki (mh rändlinnuliigid, nahkhiired). Juhul, kui planeeringu kehtestajal oli vastav veendumus, ei pidanud Natura hindamist läbi viima. Juhul, kui planeeringu kehtestajal vastav veendumus puudus, tuli KSH raames viia läbi Natura hindamine läbi ehk hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja selle kaitse-eesmärkidele.
Täiendavate tuulikute rajamiseks ei ole vaja keskkonnaameti luba. Kui planeeritavad tuulikud asuvad kaitsealal, tuleb tuulikute rajamine keskkonnaametiga kooskõlastada. Antud juhul ei asu Esivere tuulikud kaitsealal.
Skinest Energia juhatuse liige Jaak Tuksam ütles, et peab riigikohtu otsusega põhjalikumalt tutvuma. «Ma pean selle otsuse läbi analüüsima, seal on päris palju punkte. Ega see ei ole nii üks ühele, et see tähendab nüüd ainult ühte,» lausus Tuksam.
Märkus: kaardil on enamiku arendamisel olevate tuuleparkide asukohaks märgitud vald või küla, kuna paljude parkide ja tuulikute täpsemaid koordinaate pole veel teada.