Taavi Kotka uutest plastkaartidest: töötukassa on jätkuvalt riik riigis (2)

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministeeriumi IT asekantsler Taavi Kotka.
Majandusministeeriumi IT asekantsler Taavi Kotka. Foto: Martin Ilustrumm

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka kritiseerib töötukassa uusi plastkaarte puuetega inimestele, mille alusel nad soodustusi saavad. Töötukassa sõnul on tegemist ajutise lahendusega, et seadusega pandud kohustust täita.

«Töötukassa on jätkuvalt riik riigis. Järjekordne totrus ja näide, kuidas igaüks on oma silos kunn. Huvitav ka, miks tööandjate keskliit, kes muidu on riigi kulutamise osas väga sõnakas, siis nüüd nii vait on? Omatakse ju reaalset kontrolli selle asutuse üle igapäevaselt. Toomas Tamsar?» kommenteerib Kotka oma Facebooki lehel töötukassa osalise töövõimega ja töövõimeta inimeste plastkaarte. Need kehtivad ainult koos isikut tõendava dokumendiga.

Kotka toob välja, et esiteks põhjustab kaart puuetega inimestele täiendavaid ebamugavusi. Teiseks toob kaasa kulusid ja töömahtu, mis tekib kaartide väljastamise, asendamise ja uuendamisega. See kõik on ebavajalik.

RIA: töötukassal on ilmselt põhjus

Kotka sõnul on lihtsam kasutada vaid ID-kaarti, mille andmebaas ütleb, kas inimesel on õigus soodustusele ja mis ulatuses.

«Töötukassa poolt mingi uue plastikkaardi välja töötamine tundub ikka täiesti uskumatult halb idee. Kallim riigile, ebamugavam inimesele,» kommenteerib Twitteris ka riigihalduse minister Arto Aas.

«Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on seisukohal, et kui on võimalik, siis kindlasti tuleks isikuga seotud toimingute juures kasutada ID-kaarti. See lihtsustab inimeste käitumist (ei pea mõtlema, milliseid dokumente kaasas kanda) ning võimaldab ka ametiisikute toiminguid automatiseerida,» kommenteeris RIA eID koosvõimeekspert Mark Erlich.

«Siiski pole ID-kaardi juurutamine seadusesse raiutud ehk pole võimalik kedagi selleks sundida,» nentis Erlich. «Usume, et töötukassa on kaalunud alternatiive ning neil on veenvad põhjendused, miks nad otsustasid eraldi kaardi kasutusele võtta. Sellegipoolest loodame, et perspektiivis arvestataks võimalusega vähendada bürokraatiat ja võtta täieulatuslikult kasutusele toimiv ID-kaardi süsteem,» lisas Erlich.

Töötukassa: see on hädalahendus

Töötukassa kinnitas, et ka nende esimeseks eelistuseks on ID-kaardi põhine lahendus, kuid selleni jõudmine võtab aega, sest vaja on tagada terviseandmete kaitse.

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu selgitas, et töövõimereformi etapina hakkasid tänavu juulis töövõimetust esmakordselt tõendada soovivad inimesed käima töötukassas töövõimehindamisel.

Seadus aga ütleb, et «töötukassa teeb inimesele andmed tema osalise või puuduva töövõime kohta kättesaadavaks elektrooniliselt või väljastab talle soovi korral sellekohase dokumendi».

«Meie jaoks oli küsimus, mis kujul,» lisas Vanatalu. Tema sõnul oli ka töötukassa esimene soov ja eelistus, et selleks oleks ID-kaardi põhine lahendus, aga sotsiaalministeerium pole selle õiguslikku ja tehnilist lahendust veel välja töötanud. Vanatalu sõnul pidi töötukassa mõtlema välja mingi lahenduse, et seadusega pandud kohustust täita.

Mis on töötukassa argumendid?

Paberist tõendi asemel otsustati vastupidavama plastkaardi kasuks, mida näidates avaldab inimene ise omal soovil oma terviseandmed.

Kaartide hanke võitis ID Süsteemide AS ning selle tulemusel on õigus 2017. aasta lõpuks tellida kokku 70 000 kaarti. Ühe kaardi hinnaks kujunes 9,97 senti. Kokku kulub kaartidele ligi 7000 eurot. 

Töötukassa tõi välja järgnevad põhjused, mis täna takistavad ID-põhise lahenduse välja töötamist:

  • Töötukassa on teinud andmed osalise või puuduva töövõime (edaspidi koos vähenenud töövõime) ja selle kestuse kohta kättesaadavaks esmalt inimesele endale elektrooniliselt töötukassa iseteenindusportaalis ning seaduse alusel hüvede ja soodustuse andjatele x-tee teenuse kaudu.
  • Vabatahtlikult hüvede ja soodustuste pakkujatel ei ole praegu juurdepääsu vähenenud töövõime andmetele töötukassa andmekogus. Kuna tegemist on terviseandmetega, siis on neile juurdepääsu võimaldamine keerulisem küsimus, võrreldes näiteks andmetega õppimise kohta.
  • Hetkel ei ole töötukassal õigust erapakkujatega inimese vähenenud töövõime kohta andmeid vahetada – selleks tuleks seadusega õigus anda. Lisaks, kui tegemist ei ole seaduses ettenähtud soodustusega, siis peaks töötukassa igal juhul terviseandmete edastamiseks erinevatele soodustuste pakkujatele võtma inimese nõusoleku. Nõusolekute võtmine ja haldamine kujuneks aga väga keeruliseks - kasvõi juba sellepärast, et ei ole teada ammendavat loetelu soodustuste pakkujatest ja soodustustest, mille kasutamisest inimene võiks huvitatud olla.
  • Isegi, kui töötukassa looks sellise süsteemi, on küsitav, kas vabatahtlikud soodustuse pakkujad (kinod, muuseumid, teatrid, spa-d, transpordifirmad jt) oleksid omalt poolt valmis looma endale infosüsteemi teenuse töötukassast üle x-tee andmete saamiseks, tegemaks kindlaks kliendi vähenenud töövõimet, kui soovitakse saada soodustust teenuse/asja ostmisel või kasutamisel.
  • Samuti tuli arvestada sellega, et mitte igal pool ei ole siiski internetiühendust ja/või arvutit või muud seadet andmete pärimiseks (nt maakonnasisestes bussides, väikestes kauplustes).

***

Alates augustist annab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele plastikkaardi, tõendamaks nende vähenenud töövõimet.

Kaart on vajalik vähenenud töövõime tõendamiseks ning see kehtib koos isikut tõendava dokumendiga, teatas töötukassa pressiteate vahendusel. Töötukassa saadab kaardi posti teel inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks.

Eeskätt võib kaarti vaja minna kohaliku omavalitsuse või eraettevõtete pakutavate soodustuste kasutamiseks, riigiasutused vahetavad soodustuse andmiseks vajalikke andmeid oma andmekogude kaudu.

Juhul kui tegemist ei ole seaduses ettenähtud soodustusega, otsustab soodustuse andmise ja selle ulatuse konkreetne teenusepakkuja.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles