Värske uuringu andmeil hakkas HIV levima saja aasta eest

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aafrika linnade kasvamisega levima hakanud HI-viirus on jõudnud ka kõigile teistele kontinentidele ja väga erinevate inimkihtideni. Pildil embab mediitsiniõde 34-aastast HIV-positiivset mehhiklannat Leticia Sanchezit, kellel diagnoositi viirus viie aasta eest.
Aafrika linnade kasvamisega levima hakanud HI-viirus on jõudnud ka kõigile teistele kontinentidele ja väga erinevate inimkihtideni. Pildil embab mediitsiniõde 34-aastast HIV-positiivset mehhiklannat Leticia Sanchezit, kellel diagnoositi viirus viie aasta eest. Foto: AP / Scanpix

Kui siiani arvati, et esimesed inimesed nakatusid HI-viirusega 1930ndail, siis värskeim uuring näitab, et tegelikult võib tänavu laias laastus tähistada selle tõve leviku sajandat aastapäeva.


Siiani oli HIVi ajalugu uurivate meditsiiniteadlaste võtmepunktiks tähe- ja numbrikombinatsioon ZR59. See tähistab 1959. aastal Belgia Kongo ehk praeguse nimega Kongo Demokraatliku Vabariigi pealinnas Leopoldville’is ehk nüüdses Kinshasas võetud vereproovi.


Selle andnud kohaliku mehe isikust ega edasisest saatusest pole teada midagi peale ühe fakti – tegu on varaseima jäädvustatud HIVi-juhtumiga. Just seda koenäidist analüüsides dateerisid teadlased HIVi leviku algusperioodiks 1930ndad.


Briti teadusajakirja Nature eile ilmunud number aga nendib, et tegelikult hakkas praeguseks kümnetele miljonitele inimestele nakanud viirus keskaafriklaste seas levima juba mõnevõrra varem. Ajavahemikus 1884–1924 – geneetilised analüüsid pakuvad tõve tõenäoliseks alguspunktiks aastat 1908, kirjutas uudisteagentuur AP.


Uuendatud hinnangu aluseks on lümfiproov, mis võeti ühelt Leopoldville’i naiselt vaid aasta pärast legendaarset ZR59-t. Uudisteagentuuri AFP andmeil leidsid teadlased parafiinis säilitatud proovi, mis kannab tiitlit DRC60, Kinshasa Ülikooli anatoomiaosakonna arhiivist.


Teadlasterühm, mida juhtis Michael Worobey Arizona ülikooli ökoloogia- ja evolutsioonibioloogia osakonnast, võrdles ZR59-t ja DRC60-t. Selle tulemusel jõuti järelduseni, et kuigi mõlema andjal oli HIV, oli viirus neis kahes organismis geneetiliselt niivõrd erinev, et tõbi peab olema inimeste organismis arenenud juba umbes 40 aastat.


Üldiselt arvatakse, et HIV jõudis inimesteni primaatidelt. Kas šimpansihammustusega või siis neid loomi tapnud või söönud aafriklastele kokkupuutes verega.


Isegi pärast seda, kui viirus oli muteerunud sedavõrd, et nakkas ka inimeselt inimesele, oli selle levik alguses aeglane. Kiiremalt hakkas tõbi edasi minema koos Musta Mandri urbaniseerumisega. Aafrika linnade kasv lõi HIVile soodsa kasvupinnase – tõi suure hulga rahvast lähestikku elama ja soodustas selliseid nähtusi nagu prostitutsioon, vahendas AP Worobey sõnu.


«Suurlinnad on teatud mõttes ideaalsed HIVi-tüüpi viirustele, pakkudes nakatunud inimestele võimalust seda teistele edasi anda,» märkis teadlane. Ta oletas, et keegi maapiirkonnast Leopoldville’i saabunud nakatunu võis olla kui tulesäde hästisüttivas materjalis.


Worobey rühm koostas HIVi «sugupuu» ZR59-t ja DRC60-t veel rohkem kui saja selle viiruse tänapäeva näidisega võrreldes.


Teadlaste sõnul pole ime, et HIV levis inimeste seas umbes 70 aastat, enne kui viirust lõpuks diagnoositi. Selle tõve sümptomid ilmnevad tavaliselt päris pikka aega pärast nakatumist ja sarnanevad mitmete teiste haiguste nähtudega.


Esimene HIVi-puhang dateeriti ametlikult 1981. aasta 5. juunil Ameerika Ühendriikides, kui toona veel tundmatut sugulisel teel levivat viirust leiti viielt Los Angelese homoseksuaalselt mehelt. Järgmise pooleteise aasta jooksul avastati sama tõbe paljudest linnadest üle USA – esialgu domineerisid nakatunute seas homoseksuaalid, süstivad narkomaanid ja Haiti immigrandid. HIViks nimetati see viirus aastal 1986.

HIV-i levik


•    Alates 1981. aastast, kui USA arstid esimest korda seda tõbe California ja New Yorgi noorte homoseksuaalsete meeste seas täheldasid, on aidsi surnud vähemalt 25 miljonit inimest.
•    Maailmas elab praegu umbes 33 miljonit inimest, kellel on HI-viirus.
•    Lühendit HIV, mis tähistab inimeste immuunpuudulikkuse viirust, kasutatakse alates aastast 1986.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles