Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul ei ole mingit põhjust eeldada, et keegi käis ööpimeduse varjus Valgejõele rajatud paisu lõhkumas.
Pomerants ei usu, et keegi käis Valgejõe paisu lõhkumas
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
11. august 2016, 13:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keskkonnaministrina ei toeta ühtegi salapärast öist aktsiooni paisude lõhkumiseks. Mõned inimesed üritavad lasta paista asjadel niimoodi, nagu nad seda ei ole,» ütles Pomerants täna valitsuse pressikonverentsil.
Valgejõe paisu haldav AS Generaator teatas kolmapäeval, et on palunud politseilt paisuvaiade väljatõmbamise uurimiseks algatada menetlust. Juhataja Jan Niilo teatel on Kotka paisutuse lõhkumine esmaspäeva öösel põhjustanud lisaks AS Generaatori varalisele kahjule muret ka paisjärve ümbritsenud maaomanikele ning turistidele kalapüügiteenust pakkuvale ettevõttele Kotka Forell.
«Paisu lõhkumine jättis piirkonna tuletõrje veevõtukohata ning Kotka paisul tekkinud kahjude tõttu taotleb AS Generaator politseilt uurimismenetluse algatamist,» selgitas firma juhataja.
Keskkonnaameti kinnitusel oli Valgejõe kõrvale paisu abil tekitatud paisutus ebaseaduslik, kuna sellel puudus vee erikasutusluba. Paisu kui seaduslikkuse kohta keskkonnaametil andmeid ei ole, küll aga ei vastanud seadustele paisuga tekitatud veekanal.
Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Urman kinnitas juba teisipäeval, et keegi ei ole Valgejõel asuvat paisu lammutamas käinud, ilmselt ei pidanud oma aja ära elanud konstruktsioon lihtsalt enam vastu ja andis veemassidele järele.
Pomerants märkis täna, et paisu kadumisega on täna jõutud olukorda, kus kalad pääsevad edaspidi ülesvoolu.
«Sellised toredad kalad, nagu jõesilm, meriforell, merilõhe , võldas ja igasugused muud toredad kalad saavad ülesvoolu. See võimaldab saada Valgejõel kalanduslikku väärtust 800 000 eurot aastas. Mõelge, millist suurt raha, on võimalik saada lihtsate vahenditega,» rääkis Pomerants.
Valgejõgi on üks kümnest peamisest jõest Eestis, kus lõhe koeb. Teadlased on hinnanud, et kui kõik Valgejões asuvad koelmualad oleksid lõhele kättesaadavad, laskuks igal aastal sealt merre 16 000 noorlõhet. Praegu laskub Valgejõest merre umbes 1500 noorlõhet aastas.
Kotka Forell saatis esmaspäeval pärast paisu purunemist töömehed rajatist parandama. Keskkonnainspektsioon peatas paisu parandustööd ja kohalike kalastajate seltsi vabatahtlikud panid paisu juurde välja ööpäevaringse valve, et selle taastamist takistada.