Kümned tuhanded egiptlased pidasid täna suurlinnades tänavalahinguid politseiga, kes üritas pisargaasi ja kummikuulide abil tulutult demonstrante laiali ajada. President Hosni Mubarak kehtestas komandanditunni ja saatis tänavatele sõjaväe.
Egiptuse president saatis sõjaväe revolutsiooni peatama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisipäeval alanud protestides Mubaraki korrumpeerunud režiimi ja kasvavate hindade vastu – sellises ulatuses Egiptuse jaoks viimase 30 aasta jooksul ennenägematud – on Reutersi teatel surma saanud vähemalt 13 inimest ja vigastada veel sajad. Umbes tuhat inimest on arreteeritud.
Tuneeslaste nn jasmiinirevolutsiooni järel alanud mäss suurima rahvaarvuga araabia riigis muutus täna veelgi pingelisemaks, kui palvuse järel mošeedest väljunud rahvahulgad mööda tänavaid jooksid ning korrakaitsjaid kividega ründasid.
Liikumiskeeldu eirati
Politseil oli raskusi meeleavaldajate ohjeldamisega, kasutusele võeti pisargaas, veekahurid ja kummikuulid. Protestijatel õnnestus ometi murda läbi mitmest politseipiirdest.
Kairos, riigi suuruselt teises linnas Aleksandrias ja Suessis süütasid rahvahulgad kas politseijaoskondi või korrakaitsjate sõidukeid. Pärast veriseid kokkupõrkeid otsustas Mubarak kehtestada nimetatud kolmes linnas liikumiskeelu, mis vältab kella 18st seitsmeni hommikul.
Riigitelevisioon teatas, et Mubarak pöördus komandanditunni kehtestamiseks ja julgeoleku tagamiseks relvajõudude poole, kes riigipea otsust koostöös politseiga rakendama peavad. Meeleavaldused jätkusid aga sellele vaatamata.
Samas andsid võimud ka märku, et on nõus ülestõusu edasise eskaleerumise ärahoidmiseks protestijate nõudmisi kuulda võtma. Võimupartei NDP mõjukas liige, parlamendi väliskomisjoni esimees Mustafa al-Fekki teatas, et Egiptusel ei ole jäänud üle muud kui vastu võtta «pretsedendituid reforme».
«Kusagil maailmas ei saa üksnes julgeolekujõud revolutsiooni peatada,» ütles ta telekanalile Al-Jazeera.
Eile Egiptuse rahutuste asjus suu avanud USA presidendi Barack Obama sõnul on kriitiliselt tähtis, et autoritaarsuses süüdistatud Mubarak Egiptuse poliitikasse vabamaid tuuli tooks.
Kuigi Egiptus on üks Washingtoni lähedasemaid liitlasi araabia maailmas, on Ühendriigid analüütikute sõnul üha enam mures, et reformide edasilükkamine toob kaasa järjest suurema ebastabiilsuse ohu.
Otsekui selle väite kinnituseks avaldas Norra ajaleht Aftenposten täna ka Wikileaksilt saadud ja USA diplomaatilistest dokumentidest pärit info, et Washington on Mubaraki pahameeleks eraldanud kümneid miljoneid dollareid Egiptuse demokraatiameelsetele organisatsioonidele.
82-aastast Mubarakki, kes on väidetavalt raskelt haige, ei ole pärast rahutuste vallandumist avalikkuses nähtud. Kultuuriministeerium lubas siiski, et ta osaleb homme iga-aastase Kairo raamatulaada avatseremoonial.
Rahvas ei karda enam
Egiptusesse naasnud juhtiv dissident Mohamed ElBaradei, kes on teatanud valmisolekust juhtida vahevalitsust, kui Mubarak peaks võimult taanduma, pandi täna BBC teatel koduaresti. Kairos protestijatega liitunud Nobeli rahupreemia laureaati leotas pisut varem ka politsei veekahur.
Kuigi võimud on järsult piiranud interneti, mobiil- ja tavatelefonide teenuseid lootuses, et see takistab massimeeleavalduste kohta infot levitamast, suudavad aktivistid BBC teatel piirangutest mööda hiilida. Ka täna levisid internetis üleskutsed, et rahvas pärast keskpäevast palvust tänavatele tuleks.
Egiptuse filmilavastaja Ahmed Rasheed rääkis, et rahvas ei karda enam politseid. «Oleme murdnud läbi sellest hirmubarjäärist,» ütles ta Briti ringhäälingule. «Inimesed tulevad tänavatele, noored inimesed, igast eluvaldkonnast, haritud, mitteharitud, ülemklassid, alamklassid.»
Eesti välisministeerium soovitab vältida reisimist Kairosse, Aleksandriasse ja Suessi ning kõiki rahvakogunemisi ja meeleavaldusi. Egiptuse kuurortlinnades, kus olukord on rahulik, viibib praegu ligi 860 Eesti turisti.