Leedo: me pole kunagi väitnud, et lähme Saksamaale kohe pudrumägesid tühjaks kaevandama

Ärimees Vjatšeslav Leedo viis pärast Saaremaa ja Hiiumaa parvlaevaliinide konkursi kaotamist laevad Saksamaale. Pildil Leedo Cuxhaveni ja Brunsbütteli laevaliini avamisel mullu augustis. Foto: Tairo Lutter

Vjatšeslav Leedo kommenteeris kuuldusi raskuste kohta Saksamaal, et esimeste aastate kahjum on algusest saadik äriplaani sisse kirjutatud.

Saksamaal Elbe jõe suudmes Brunsbütteli ja Cuxhaveni vahelisel liinil opereeriv Vjatšeslav Leedo laevafirma Elb-Link Reederei GmbH on rahalistes raskustes ja võlausaldajad kardavad firma pankrotti, kirjutab Saksa rahvusringhääling NDR.

«Esimeste aastate kahjum on algusest saadik äriplaani sisse kirjutatud, me pole kunagi väitnud, et lähme Saksamaale kohe pudrumägesid tühjaks kaevandama,» ütles Vjatšeslav Leedo talle kuuluvale ajalehele Saarte Hääl.

«Strateegilised plaanid on paika pandud 4–5 aastaks ja on selge, et nullist alates sisse töötataval laevaliinil kohe algusest saadik ülearu hästi ei lähe.»

Leedo tõdes, et nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi - kelle arvates on Grete (enne Saaremaa) ja Anne-Marie (Muhumaa) Elbe jõel sõitmiseks liiga suured, teiste arvates jälle väikesed; kelle arvates on graafik liiga tihe, kellele liiga harv, rääkis Leedo.

«Fakt on see, et ootasime esimeseks aastaks paremat ilma. Talv oli meile üliraske, suvi on olnud normaalne, kuid siiski vihmane ja külm,» märkis Leedo.

Varem Väinamerel liigelnud Grete ja Anne-Marie alustasid Elbe jõel täpselt aasta tagasi ja Leedo sõnul on just praegu kokkuvõtete ja edasiste plaanide tegemise aeg, kuid Leedo arust peaks jätkama.

Cuxhaveni linnakohtu direktor Andreas Frank ütles NDRile, et kohus on teinud ettevõttele ettekirjutuse oma majandusliku seisundi avalikustamiseks. Üks Elb-Link Reederei võlausaldaja esitas ettevõte vastu pankrotiavalduse, ent võttis selle tagasi, kui laevafirma esitatud arve eest tasus.

Andreas Frank ütles ajalehele Weser Kurier, et kokku on firmale esitanud nõudeid kaheksa võlausaldajat.

Cuxhaveni ametikohtu andmetel üritavad ülejäänud võlausaldajad arestimisähvardusega sundida ettevõtet Elb-Link Reederei oma tegelikku majanduslikku olukorda avalikustama. Stade prokuratuuri esindaja Kai Thomas Breas tunnistas, et laevafirma vastu on algatatud uurimine firma maksejõuetuse kahtlusega.

Laevafirma tegevjuht Christian Schulz lükkas kahtlused ettevõtte majanduslike raskuste kohta tagasi. Schulz selgitas, et iga ettevõtte jaoks on algus raske ja firma alustas Elbe jõel laevandusäriga alles aasta tagasi. Schulz kinnitas, et majanduslik olukord ei kujuta laevafirmale mingit ohtu, ja ta näeb ettevõtte tulevikku optimistlikult. Ta märkis, et veokite arv on Brunsbütteli ja Cuxhaveni vahelisel liinil stabiilselt kasvamas.

Christian Schulz ütles Weser Kurierile, et laevade täitumus on üle 50 protsendi, mis on tunduvalt rohkem kui kulude tagasiteenimiseks vajalik 33,7 protsenti.

Laevanduses töötav insener Jürgen Grzeskowiak ütles Weser Kurierile, et ta oli algusest peale laevaliini avamise suhtes skeptiline. Tema hinnangul on kaks 98 meetri pikkust laeva selle liini jaoks liiga suured. Grzeskowiak meenutas, et arutas oma äripartneriga aasta alguses selle laevaliini väljavaateid ja ennustas siis sellele äri kestvuseks veel umbes aasta. Tema sõnul toovad laevad ettevõttele aastas umbes 1,5 miljonit eurot kahjumit.

Parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa lahkusid mullu suvel mandri ja Lääne-Eesti saarte vaheliselt liinilt ja asusid augusti lõpus teenindama Elbe suudmes asuvat Brunsbütteli-Cuxhaveni liini. Saaremaa sai uuel liinil nimeks Grete ja Muhumaa Anne-Marie.

48 000 elanikuga rahvusvahelise parvlaevasadama Cuxhaveni ja üle jõe Kieli kanali suudmes paikneva 12 000 elanikuga Brunsbütteli vahel katkes parvlaevaühendus 2001. aastal, kui kolme 1960ndatel ehitatud laevaga tegutsenud ettevõte Elbe-Ferry tegevuse lõpetas. Enne seda on veel üks laevafirma seda liini kasutanud, aga samuti tegevuse lõpetanud.