Minizoo omanik ehitajate leiust: sellist rästikut näha on kõikide huviliste unelm

Peeter Põldsam. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnu roomajate loomaaia Minizoo omanik Peeter Põldsam ütles Läänemaalt leitud rästiku fotot kommenteerides, et tegemist on tavapäratult suure roomajaga. «See on kõikide huviliste unelm, et sellist asja üldse näha,» lisas ta.

Põldsam ei usu siiski, et Läänemaalt Ridala vallast leitud rästik oli kahemeetrine, pigem meetrine või veidi lühem. «Aga tavapäratult suur oli see kindlasti,» ütles Põldsam, kelle sõnul on kõige pikemad rästikud Euroopas meetrised. «See on kõikide huviliste unelm, et sellist asja üldse näha.»

Eesti rästikud kasvavad üldiselt kuni 80 cm. 

Emased nastikud võivad aga kasvada väga suureks (kuni 150 cm), kui on sobivad elutingimused ning roomaja saab elada vanaks. «Suured emased nastikud kasvavad üle meetri, aga ka see on pigem haruldane nähtus, sest me tavaliselt näeme ikkagi pigem pisikesi vibalikke. Tal ei õnnestu lihtsalt tavaliselt nii vanaks elada, et nii suureks kasvada.»

Põldsam kiitis ehitajaid, kes roomajatele liiga ei teinud. «Suurem madu võib olla rahulikum, aga kui hammustada saad, siis ka mürki on rohkem.»

Läänemaal Ridala vallas Kivikülas aeda tegev türilasest kiviaiameister Arvo Saad nägi pirakat rästikut ja nastikut, kirjutab Järva Teataja. Rästiku püüdis ta ka fotole. 

«Oleme kopamehega mõlemad nii kahemeetrised mehed ja ega see rästik, mis endast ka pilti teha lasi, palju lühem nüüd küll polnud. Teine oli nastik ja see oli kindlasti pikem veel,» lausus ta.

Saad lisas, et kui nastik oli pikk ja sihvakas, siis rästik oli veel eriliselt jäme ja paistis enam mõne lõunamaa mao sarnane. «Sellised suured rästikud ei kipu ka põgenema, vaid jäävad uudistama ja võivad ohu korral ka rünnata. Nendega tuleb osata käituda,» selgitas ta.

Et kiviaeda tehes kohtab madusid tihti, siis  nemad kopamees Guidoga teavad kuidas madusid vajadusel ohutult  kaugemale loodusesse toimetada.