Eesti noored suhtlevad veebis võõraste inimestega agaralt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Facebook
Facebook Foto: SCANPIX

EU Kids Online uuringu kohaselt suhtlevad Eesti lapsed ja noored suhtlevad võõrastega üsna julgelt: koguni 54 protsenti küsitletud noortest ütles, et nad on internetis suhelnud inimesega, keda nad näost-näkku kohanud ei olnud.

Maria Murumaa magistritöös vahendatust selgus, et võõrana defineerisid EU Kids Online uuringus osalenud noored näiteks välismaalaseid (ameeriklased, türklased, inglased), bände ja muusikuid ning firmasid, kellega neil puudus varasem kokkupuude.

«Eesti ühiskond on nii väike, et me ei julge ei öelda ja see ei puuduta vaid noori,» hindas Murumaa. «See tagasi lükkamine tundub isiklikum kui mõnes suuremas riigis. Siin tunnevad kõik kõiki ja seda kontakti võib vaja minna, sest äkki inimene lihtsalt ei meenu ja tegelikult tunnen teda.»

Lisaks märkisid noored, et virtuaalsuhte initsiaatoriks on reeglina võõras, kelle sõbrakskutse  aktsepteeritakse ning seejärel tema olemasolu unustatakse.

Murumaa enda uuringus osalenud noorte kontaktide arv Facebookis jäi 144 ja 468 inimese vahele.

Seda, et sõprade lisamine on võistlus, Murumaas sõnul tunnistada ei soovita. Tema hinnangul on see sõprade lisamine pigem alateadlik tegevus, et kui sul on rohkelt kontakte, näitab see, et oled ihaldusväärne kaaslane ja sinu sõber tahetakse olla.

«Vähesed noored teevad teadlikult nii, et võtavad vastu ainult tõeliselt sõpru, sest see ei täida ehk võrgustike eesmärke, sest suured võrgustikud tulevad kasuks, kui tahad midagi teada saada,» selgitas Murumaa.

Kõige enam kuulus sõbranimekirja siiski inimesi, kellega oli kunagi minevikus kokku puututud või jagati ühist organisatsiooni nagu näiteks kool. Samuti liigitasid mõned noored tuttavate alla õpetajad, muusikud ja «võõrad karvikud».

Murumaa uuringust selgus ka, et väljaspool internetti suhtlevad noored vaid maksimaalselt ühe neljandikuga Facebooki sõbranimekirjas olijatest.

Murumaa kaitses Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis magistritöö «Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel». Uuringusse olid kaasatud 15 gümnaasiuminoort vanuses 16-20, kellega uurija viis läbi kaks fookusgrupi-intervjuud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles