Noorte ja pikaajaliste töötute tööhõive

, Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna peaspetsialist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SA Innove

Noorte tööhõive on jätkuvalt teravdatud tähelepanu all ning samuti on väga oluline tööturule aidata pikaajalisi töötuid.  Lisaks riiklikele tegevustele toetatakse kogukonnapõhiseid projekte, mille raames pakutakse sihtgrupile täiendavaid tegevusi. Lisapanuse andmiseks saavad raha taotleda Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate avatud taotlusvoorude kaudu erinevad projektid.

Miks on noorte tööhõive jätkuvalt teravdatud tähelepanu all?

Noorte töötus Eestis on viimastel aastatel jõuliselt vähenenud, olles eelmiseks aastaks langenud majanduskriisi aegse näitajaga võrreldes ligi kolm korda madalama näitajani (13,1%, 7 400 noort) ning oluliselt madalamale Euroopa Liidu keskmisest (20,4%). Siiski on 15-24-aastaste noorte töötus üldisest töötuse määrast (6,2%) ligi kaks korda kõrgem ja on 2016. aastal eelmise aastaga võrreldes veidi tõusnud.  2016. aasta esimeses kvartalis oli noorte tööpuudus 15,1%.

Noorte kõrgemal töötusel on erinevad põhjused. Ühelt poolt tuleneb see pooleliolevatest õpingutest ja seeläbi madalast haridustasemest. Samuti on noorte töötus kõrgem, kuna peale kooli lõpetamist otsitakse mõnda aega tööd ning ollakse valmis töökohtasid tihedamini vahetama. Kuid ka noorte vähene või puuduv töö- ja praktikakogemus vähendab noorte konkurentsivõimet tööturul. Tööandja eelistab sageli töötajaid, kellel on töökogemus. Noored kasutavad teistest sihtrühmadest vähem ka aktiivse tööturupoliitika võimalusi. Näiteks pöördus 2015. aastal Eesti Töötukassasse 15–24-aastastest töötutest vaid 34%, samal ajal kõigi töötute puhul oli see näitaja aga 47%.

Noorte töötusel võivad olla kaugeleulatuvad isiklikud ja sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Uuringud näitavad, et inimesed, kes ei suuda noorena tööd leida, on ka hiljem raskustes töö leidmisel, samuti on neil tõenäosus teenida madalamat palka ning suurem risk jääda hilisemas elus töötuks. Eesti väheneva ja vananeva elanikkonna ja tööjõu kontekstis on iga töötaja oluline, mistõttu on väga oluline aidata noori tööturule. Selleks vähendatakse noorte väljalangevust koolist ja toetatakse igakülgselt noorte tööle asumist. Kuna noored ei ole sageli teadlikud tööturul toimuvast ning ei ole kindlad oma karjäärivalikutes, pakutakse noortele karjääriteenuseid (karjääriõpe koolides, karjääriinfo- ja nõustamine Rajaleidja keskustes ja Töötukassas) ning (alates 16. eluaastast) Töötukassa teenuseid sarnaselt teistele sihtrühmadele.  Erilist tähelepanu pööratakse noortele, kes ei õpi ega tööta, nö NEET noortele, kellele on suunatud mitmed riikliku Noortegarantii tegevused. Näiteks „Noorte Tugila“ projekti raames pakutakse individuaalset tuge eesmärgiga suunata noor tagasi haridusse või tööhõivesse. Töötukassa kaudu toetatakse spetsiaalselt noortele suunatud „Minu esimese töökoha“ raames noorte tööle asumist, hüvitades tööandjale 50% noore palgakuludest ja tema koolituskulud. Eesmärk on motiveerida tööandjaid palkama ka vähese hariduse ja töökogemusega noori.

Miks on oluline tegeleda pikaajalise töötusega?

Sarnaselt noorte tööturu näitajate paranemisega on viimastel aastatel järjest langenud ka pikaajaline töötus. Kui veel 2014. aastal oli pikaajalisi töötuid ehk vähemalt 12-kuud tööd otsinud inimesi 22 500, siis 2015. aastal oli neid 16 200. 2016. aasta alguses oli pikaajalisi töötuid 10 700. Jõudsalt on langenud ka pikaajaliste töötute osatähtsus kõigist töötutest, mis veel paar aastat tagasi ulatus ligi pooleni töötutest. 2016. aasta I kvartalis oli 25% töötutest pikaajalised töötud. Pikaajaliste töötute määr langes 1,6%-ni.

Siiski on pikaajaliste töötute hulk märkimisväärselt suur ning nende tööturule aitamine Eesti piiratud tööjõu kontekstis väga oluline. Sealjuures on pikaajalistest töötutest ligi kolmandik ülipikaajalised töötud ehk inimesed, kes on tööta olnud kauem kui kaks aastat. Pikaajaliseks töötuks jäämise risk on suurem mitte-eestlastel, madala haridustasemega ja vanemaealistel inimestel. Kui inimene on olnud kaua töötu, tekib vaesus- ja tõrjutusrisk, mis puudutab mitte ainult tema perekonda, vaid võimalike tagajärgedena kogu ühiskonda. Samuti võib see mõjutada töötu enesehinnangut, oskusi ja tööharjumust. Selliste probleemidega tuleb tegeleda terviklikult, pakkudes erinevaid teenuseid ja tõsta inimese konkurentsivõimet tööturul. Töötukassa kaudu pakutakse pikaajalistele töötutele lisaks üldistele tööturuteenustele (nt töövahendus, karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, tööharjutus jne) veel täiendavat toetust näiteks tugiisiku näol ja pikaajalise töötu tööle võtmise motiveerimiseks antakse palgatoetust tööandjale.

Nii pikaajaliste kui ka noorte töötute puhul on oluline leida üles need noored ja pikaajalised töötud, kes on tööturult välja langenud ja abistada neid töö leidmisel ning tööoskuste parandamisel. Seega on oluline lisaks riiklikele tegevustele toetada kogukonnapõhiseid projekte, mille raames pakutakse konkreetse piirkonna ja sihtgrupi vajadusest lähtuvaid täiendavaid tegevusi. Just lisapanuse andmiseks saavad raha taotleda Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate avatud taotlusvoorude kaudu erinevad projektid ning seda alates sellest sügisest mõlema sihtgrupi puhul jooksva taotlemisena. Vastavaid taotlusvoore viib läbi SA Innove.

Joonis 1. Noorte töötuse määr võrreldes üldise töötuse määraga aastatel 2006-2015 (%)

Foto: SA Innove

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

Joonis 2. Töötute arv pika- ja lühiajalise töötuse lõikes aastatel 2006-2015 (tuhandetes)

Foto: SA Innove

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

Foto: Innove struktuuritoetused
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles