Riigikogu väliskomisjoni eestvedamisel karmistatakse sissesõidukeelu kehtestamise reegleid.
Sissesõidukeelu seadus muutub karmimaks
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
18. august 2016, 14:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus andis täna arvamuse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise eelnõu kohta. Nimelt on riigikogu väliskomisjoni algatatud eelnõu eesmärk täiendada ja täpsustada välismaalasele sissesõidukeelu kehtestamise õiguslikke aluseid, et need vastaksid rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale, arvestaksid julgeolekuasutuste ohuhinnanguid ning looksid reaalse ja otsese seose sissesõidukeeldude praktika ja ohuhinnangute vahel.
Eelnõuga kohaldatakse uute sissesõidukeelu alustena näiteks seotuse välisriigi luure- või julgeolekuteenistustega (agendid, mõjuagendid jne), ohuhinnangu, et isik võib levitada rassilist, usulist või poliitilist vihkamist, isiku seotuse raskeid tagajärgi põhjustanud inimõiguste rikkumisega, julgeolekuasutuse ohuhinnangu alusel antud soovituse seoses rahvusvahelise julgeolekuolukorra pingestumise või halvenemisega (terrorism, agressiivsed sõjad).
«Kui vaadata selle eelnõu tuuma, siis eesmärk on kaitsta Eesti riiki ja rahvast,» ütles siseminister Hanno Pevkur valitsuse pressikonverentsil. Ta lisas, et hetkel on regulatsioonis sätestatud, et keelata saab sõitu riiki, kui välismaalane õhutab või on põhjust arvata, et ta õhutab Eestis rassilist, usulist või poliitilist vihkamist. Põhiseadus aga ütleb, et ka rahvusliku vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine peab olema seadusega keelatud ja karistatav. «Üks täiendus on, et me lisame sissesõidukeelu alusena ka rahvusliku vihkamise õhutamise,» selgitas Pevkur.
Samuti pakub valitsus väliskomisjonile välja muudatuse, et ka teised Schengeni riigid saaksid paluda võimalust lisada inimene Eesti sissesõidukeelu saajate nimekirja ja vastupidi. «Me võiksime arvestada sellega, mida meie partnerid ütlevad. Me eeldame seda, et Euroopa Liidu ruumi ei saa siseneda inimene oludes, kus ta võiks minna õhutama vaenu või käituma muudmoodi ebaseaduslikult.»
Pevkur lisas, et eelnõus on veel täpsustusi ja täiendusi. Inimsuse vastaste kuritegude puhul ei pea olema tegu suunatud näiteks Eesti riigi vastu, aga keelu saaja võib olla ka rahvusvaheliselt õhutanud kuritegu, mis mõjutab Eestit või Euroopat.
Pevkuri sõnul eelnõu menetlemine väliskomisjonis jätkub, kuid kindlasti peaks riik ka edaspidi sissesõidukeeldu saajatele põhjendama.