Riigiprokuratuur on selle nädala alguse seisuga lõpetanud kriminaalmenetluse 45 inimese suhtes, kes kasutasid kuritegeliku ühenduse teenuseid endale dokumentide hankimisel.
Passimaffia juhtumi 45 kahtlustatavat on kriminaalmenetlusest pääsenud (4)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
21. august 2016, 14:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles Postimehele, et 45 inimeste suhtes on menetlus lõpetatud oportuniteedi põhimõttel.
«Tegemist on inimestega, kes kahtlustuse kohaselt kasutasid aastatel 2011-2015 kuritegeliku ühenduse pakutud teenuseid ning on andnud kuritegeliku ühenduse pikaajalise tegevuse kohta sisulisi ja menetlust edasiviivaid ütlusi,» rääkis kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtiv prokurör.
Jõuku juhtinud 65-aastane naine ei pääsenud vahi alt
Kahtlustuse järgi kuritegelikus ühenduses juhtrolli täitnud 65-aastane naine viibib endiselt vahi all. Eelmisel nädalal toimus kohtus istung, kus arutati tema vahistamise asendamist elektroonilise jalavõruga. Kohus seda taotlust ei toetanud ning jättis elektroonilise valve kohaldamata.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja sõnul on kriminaalasja kohtueelne menetlus lõpusirgel ning edaspidi on prokuratuur valmis menetlusandmeid avalikustama pärast eeluurimise lõppu.
Menetluste lõpetamiste eest laekub riigi tuludesse kümneid tuhandeid eurosid
Oportuniteedi põhimõttel kriminaalkaristusest pääsenud isikud peavad menetluse lõpetamise eest tasuma riigi tuludesse raha või tegema üldkasulikku tööd. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrustest selgub, et jõugule makstud altkäemaksu suurus sarnase dokumendi saamiseks võis sõltuvalt isikust mitmeid kordi erineda. Näiteks eesti keele tasemeeksami sooritamise tõendi eest küsis jõuk altkäemaksu vahemikus 500-4000 eurot.
Näiteks selgub ühe kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, et Eesti kodakondsust taotlenud T.U. maksis 5. veebruaril 2012 eesti keele tasemeeksami sooritamist tõendava dokumendi saamiseks 4000 eurot altkäemaksu. Selle teo eest kohustas prokuratuur teda tegema 80 tundi üldkasulikku tööd. Töötunnid tuleb ära teha tänavu 6. novembriks.
A.G.J. maksis 15. septembril 2013 kodakondsuse saamiseks vajaliku eesti keele tasemeeksami sooritamise tõendi eest 3000 eurot altkäemaksu. Prokuratuur kohustas teda tasuma hiljemalt tuleva aasta 15. jaanuariks riigi tuludesse 1800 eurot.
V.V. andis mullu 29. augustil kodakondsuse saamiseks vajalike eesti keele tasemeeksami ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami sooritamise tõendi saamiseks jõugule altkäemaksu 2000 eurot. Prokuratuur lõpetas tema suhtes kriminaalmenetluse ja kohustas teda tasuma järgmise aasta 19. jaanuariks riigi tuludesse 1700 eurot.
A.E. andis 17. veebruaril 2013 kodakondsuse taotlemiseks vajaliku Eesti keele tasemeeksami sooritamise tõendi eest altkäemaksu 500 eurot. Prokuratuur määras talle kohustuse teha järgmise aasta 10. jaanuariks 80 tunni ulatuses üldkasulikku tööd.
Ka ülejäänud sama kriminaalasja raames menetluse lõpetamise määrused on sarnased passimaffia jõugu kliendid peavad tegema üldkasulikku tööd või maksma riigi tuludesse summa, mis jääb enamasti 1000 ja 2000 euro vahele.
Politsei pidas mullu oktoobris kinni 12 inimest, keda kahtlustatakse ebaseaduslikul teel riiklike dokumentide saamiseks eelduste loomises. Neist 11-le esitas politsei kinnipidamise järel kahtlustuse kuritegelikku rühmitusse kuulumises.
Uurimisandmete järgi said tellijad kahtlustatavate kaudu erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente ja arstitõendeid. Selleks kasutati muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.
Kahtlustuse järgi tegutses naiste sõpruskond dokumendipettusega aastaid. Petuskeemi juhtis 65-aastane naine ning 11 kahtlustatavast on kümme naised. 65-aastase naise huvides tegutses kolm isikut, kes vahendasid altkäemaksu. Teiste seas kuulus väidetavasse kampa ka neli PPA naistöötajat. Altkäemaksu võeti tuhandetes eurodes ja see ei liikunud klassikalist skeemi pidi «andja, vahendaja, võtja», vaid raha liikumiseks oli olemas vahekassa.
Kaks PPA ametnikku töötasid Tallinna teenindusbüroodes Sõle ja Pinna tänaval. Nende ülesanne oli dokumente vastu võtta. Üks töötas PPA teabehaldusosakonnas ja üks Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsiooniteenistuses.
Uurimine on selgitanud, et kuritegeliku ühenduse juhtimises kahtlustataval naisel oli kokku kolm identiteeti ja tal oli rahvastikuregistris kolm isikukoodi.