Tänavu asub üldhariduskoolis õppima üle 143 000 lapse ja noore, mis on esmaste prognooside järgi umbes 3000 võrra enam kui eelmisel õppeaastal, kuid siiski üle 20 000 vähem kui kümne aasta eest.
Õpilaste arv uuel õppeaastal on mullusest 3000 võrra suurem
22. august 2016, 11:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpilaste arvu kasv puudutab eelkõige suuremaid linnu ning Tallinna ümbrust, teatas haridus- ja teadusministeerium. Enamikes teistes omavalitsustes jätkab laste arv kahanemist või stabiliseerub. Jätkub omavalitsuste ja riigi töö koolivõrgu korrastamine ning koostöös omavalitsustega maakondlike riigigümnaasiumide loomine, et tagada igas maakonnas valikurohke gümnaasiumiharidus.
Õpilaste arvu langus viimase 15 aasta jooksul mõjutab ka ülikoole, kus samuti jätkub tudengite arvu vähenemine. Kutsehariduses on õppurite arv stabiilne, küll aga kasvab õppurite keskmine vanus ehk ametit asuvad õppima inimesed, kes on esimese haridustee läbinud ning soovivad end täiendada või ümber õppida. Samuti kasvab kutsehariduses järsult õpipoisiõppe osakaal, kus vähemalt kaks kolmandikku õppest toimub praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja toel.
Täiskasvanud õppijate hulk suureneb. Näiteks selle aasta esimeses kvartalis osales tasemeõppes või koolitustel 16,8 protsenti 25 kuni 64-aastastest Eesti inimestest. Käesoleva aasta kokkuvõttev statistika valmib järgmise aasta esimesel poolel.
Üldhariduskoolide õpetajate puhul on endiselt kitsaskohaks suur osalisel koormusel töötajate hulk. See on seotud enamasti otsuste või otsustamata jätmistega koolivõrgus, kus õpilaste arv on üheksakümnendate lõpust langenud pea 40 protsenti. Samas on jätkunud üldhariduskoolide õpetajate palgatõus ennaktempos.
Eesti hariduse infosüsteemi esitavad koolid ja omavalitsused andmed novembri keskpaigaks, mistõttu uue õppeaasta täpsed õppurite arvud selguvad selle aasta lõpus.