Pärast juunis toimunud Brexitit on brittide seas kasvanud huvi Eesti kodanikuks saamise vastu. Välisministeeriumi kinnitusel on Eesti suursaatkonnas Londonis suurenenud kodakondsust puudutavate päringute arv.
Brexit kasvatas Londonis huvi Eesti kodakondsuse vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui enne Brexitit tuli saatkonna töötajatel vastata Eesti kodakondsusega seoses üksikutele päringutele, siis nüüd on saatkonna poole selle küsimusega pöördunud juba kümneid Inglismaa elanikke.
Samal ajal on kasvanud ka passi ja isikutunnistuse taotluste arv – selle aasta juunis, juulis ja augustis oli passitaotlusi eelmise aasta suvekuudega võrreldes 77 võrra rohkem. Välisministeeriumi avalike suhete juhi Triinu Rajasalu sõnul võib suurenenud taotluste arv olla tingitud sellest, et Londoni saatkond lisas juurde vastuvõtuaegu ning ühe töötaja asemel tegeleb isikut tõendavate dokumentidega nüüd kaks inimest.
Eesti sünnijärgseks kodanikuks saamine pole aga kergete killast. Saatkonnale tuleb esitada mitmeid dokumente, mis tõendavad põlvnemist Eesti kodakondsusega esivanemast. Tihti kulub vajalike paberite leidmiseks kuid, mistõttu selgub alles lähiajal, kui paljud päringu esitanud britid Eesti kodakondsust päriselt taotlema hakkavad.
NUMBRID
Passi ja isikutunnistuse taotlused Londoni Suursaatkonnas:
01.01.2015 - 24.06.2015 1222 taotlust
01.01.2016 - 24.06.2016 1533 taotlust (+311)
25.06.2015 – 22.08.2015 327 taotlust
25.06.2016 – 22.08. 2016 404 taotlust (+77)