Kohus karistas altkäemaksu võtmises süüdistatud tehnoülevaatajaid tingimisi vangistusega.
Kohus karistas altkäemaksu võtnud tehnoülevaatajaid
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
24. august 2016, 17:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu maakohus tunnistas tänase otsusega Steve Luivi (24) ja Rein Tederi (69) kokkuleppemenetluses süüdi ametialases võltsimises ja altkäemaksu võtmises, teatas kohtu pressiesindaja.
Luivile mõistis kohus kahe aasta ja nelja kuu pikkuse tingimisi vangistues kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga. Teder sai üheaastase tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga. Karistuse hulka arvati mõlema puhul eelvangistuses juba kantud üks päev.
Lisakaristusena kohaldas kohus Luivile kaheks aastaks ja kuueks kuuks ning Tederile üheks aastaks töötamise keeldu tehnoülevaatajana ja tehnoülevaataja abina.
Luivilt mõisteti kohtuotsusega välja süüteoga saadud 461 eurot ja Tederilt 40 eurot. Menetluskuluna peab Luiv tasuma 1145 eurot ja Teder 600 eurot.
Mõlemad süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistamata.
10-20 eurot
Kohus süüdistas Tederit kolmes altkäemaksu võtmise episoodis, mis pandi toime mullu 24. septembrist 26. novembrini. Kõigis episoodides võttis Teder süüdistuse järgi altkäemaksu 10 kuni 20 eurot selle eest, et erinevate riketega autod ülevaatuselt läbi lasta.
Luivi süüdistas prokuratuur kokku 25 altkäemaksu võtmise episoodis, mis pandi toime möödunud aasta 21. septembrist 18. novembrini. Altkäemaksu summaks oli iga kord umbes 10 kuni 40 eurot.
Menetlust juhtinud ringkonnaprokurör Allar Nisu selgitas, et oluline on saata ühiskonnale signaal, et katkiste autodega liikluses osalemine ei ole vastuvõetav – see on ohuks nii liiklejatele kui ka ümbritsevale keskkonnale.
«Süüdistatavad lasid altkäemaksu eest ülevaatuselt läbi autod, mille tehnoseisund oli sagedasti väga vilets. Mõnel juhul lasti altkäemaksu eest ülevaatuselt läbi ka lubatust tumedamaks toonitud esimeste küljeklaasidega autod, kuid enamasti lasti altkäemaksu alusel ülevaatuselt läbi ikkagi autosid, millel esinesid olulised tehnilised puudused, selgitas Nisu.
Näiteks ei töötanud nõuetekohaselt pidurid, sõiduki kere oli läbi roostetanud, mootorid lekkisid õli ning heitgaasid ei vastanud nõuetele.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul on kriminaalpolitsei viimastel aastatel erilise tähelepanu alla võtnu just tehnoülevaatuspunktid. Paraku on mitmed menetlused näidanud, et jätkuvalt leidub neid inimesi, kes ei mõista enda vastutust ning lubavad teedele sisuliselt ka sõidukõlbmatud autod, seades sellega ohtu paljude inimeste elu ja tervise.
«Enne raha pakkumist ja vastuvõtmist tuleb hoolega kaaluda, kas selline risk tasub ennast ära. Lisaks ohule liikluses, tuleb alati arvestada ka sellega, et varem või hiljem tulevad sellised juhtumid päevavalgele, millele järgneb ka kriminaalmenetlus, mis üldjuhul ei rikasta ühegi inimese renomeed positiivselt, lisas ta.
Ombler avalas lootust, et pärast mitmete sarnaste juhtumite avalikuks tulemist vaatavad ka ülevaatuspunktide juhid üle kõik sellised riskikohad, et vähendada võimalust ebaausal teel.
Tänane kohtuotsus on vaidlustatav 15 päeva jooksul.