Riik võib leevendada karistatud politseinike taas tööle võtmist (2)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseinik
Politseinik Foto: Elmo Riig / Sakala

Valitsus annab neljapäeval seisukoha avaliku teenistuse seaduse, kohtute seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmisele, mis annaks karistatud jõuametkondade töötajatele karistuse kustumise järel teatud tingimustel vanasse ametisse taas tööle pürgida.

Riigikogu õiguskomisjoni algatatud eelnõu on ette valmistatud lähtuvalt õiguskantsleri ettepanekust riigikogule viia ametnike, kohtunike, politseinike, prokuröride, päästeametnike ning vanglateenistujate tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud eluaegsed piirangud põhiseadusega kooskõlla.

Kehtiva korra kohaselt on nimetatud ametikohtadele ette nähtud eluaegsed keelud, mis ei luba tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdi mõistetud isikut teenistusse võtta. Keelud on absoluutsed ega võimalda teenistusse võtmisel kaalumisruumi, näiteks arvestada isikut, toimepandud kuritegu, karistuse kustumist. Eelnõu eesmärk on kaotada isikute suhtes kehtivad absoluutse iseloomuga nn eluaegsed piirangud elukutse ja tegevusala valikul, kus sellise intensiivsusega piirang ei pruugi olla tingimata vajalik.

Avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei võeta praegu teenistusse isikut, keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse kohaselt ei võeta teenistusse isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistuse kustumisest. Eelnõu kohaselt ei võeta edaspidi avaliku teenistusse ja politseiteenistusse ning päästeteenistuse ametniku ametikohale isikut, keda on karistatud inimsuse vastaste süütegude, mõnede Eesti Vabariigi vastaste süütegude ja riigivõimu vastaste süütegude eest olenemata karistuse kustumisest - sellised süüteod on näiteks riigireetmine, salakuulamine ja terrorikuriteod.

Politseiteenistuses ja päästeteenistuse ametniku ametikohal jääb kehtima teenistusse võtmise keeld, kui isikut on varem karistatud vangistusega, kuid erinevalt kehtivast korrast, kus karistuse kustumist ei arvestata, arvestatakse eelnõu muudatuse kohaselt karistuse kustumisega.

Kohtute seadust muudetakse selliselt, et kohtunikuks ei või edaspidi nimetada isikut, kelle toimepandud kuriteo eest mõistetud karistus on kustumata. Kehtiva korra kohaselt ei või kohtunikuks nimetada isikut, kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest, olenemata karistusandmete kustumisest.

Prokuratuuriseaduses nähakse ette, et prokuröriks ei või nimetada isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja karistusandmed ei ole kustunud. Kehtiva korra kohaselt karistuse kustumist ei arvestata. Samuti ei tehta vahet, kas minevikus toimepandud kuritegu oli ettevaatamatusest või tahtlikult toimepandud.

Vangistusseaduses tunnistatakse kehtetuks reegel, mille kohaselt ei või vanglateenistusse võtta isikut, keda on kunagi tahtliku kuriteo eest karistatud. Samuti leevendatakse eelnõuga piirangut, mille kohaselt ei võeta vanglateenistusse isikut, kes on kandnud vangistuslikku karistust olenemata karistusandmete kustutamisest. Selle asemel nähakse eelnõus ette, et vanglateenistusse ei võeta isikut, keda on kuriteo täisealisena toimepanemise eest karistatud vangistusega, olenemata karistusandmete kustutamisest, kui karistusseadustik näeb ka praegu sellise kuriteo eest karistusena ette vangistuse.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles