Ilves: ma ei ole kunagi Soomel ja Rootsil soovitanud NATOsse astuda (7)

Liis Velsker
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome president Sauli Niinisto president Toomas Hendrik Ilves Tallinnas 17. mail.
Soome president Sauli Niinisto president Toomas Hendrik Ilves Tallinnas 17. mail. Foto: RAIGO PAJULA / AFP

President Toomas Hendrik Ilves rääkis oma viimases pikas intervjuus välispoliitika teemal, et ta ei ole kordagi Soomes ja Rootsis soovitanud neil NATOga liituda, kuna see teema on nende jaoks sedavõrd tundlik. Samas ei mõista ta, miks naabrid eelistavad sõlmida Ühendriikidega kahepoolseid lepinguid, selle asemel et astuda NATOsse.

Ilves selgitas Vikerraadio saates «Reporteritund», et on oma presidendiaja jooksul hoidunud õpetussõnade või soovituste jagamisest põhjanaabritele, et nad liituks NATOga, kuna see on sedavõrd tundlik teema.

«Me oleme kogu aeg õpetatud, me oleme lausa postsovjetliku trauma ohvrid olnud. Me ei ole õpetanud ja oleme olnud väga ettevaatlikud ka. Kui mina olen rääkinud NATOst, mida ma olen teinud erinevates kõnedes Soomes ja Rootsis, ei ole keegi kunagi suutnud leida selles ühtegi soovitust astuda NATOsse. Ma olen sedavõrd ettevaatlik olnud, kuna ollakse nii tundlikud selles küsimuses,» rääkis Ilves.

Saatejuht tõi välja, et Ilves on siiski öelnud, et NATO uks võib jääda põhjanaabritele kinni, kui olukord on juba väga tõsine. See on tekitanud Soomes elavat vastukaja.

«Jah, aga kas selles on midagi vale?» vastas Ilves ja jätkas: «See algas sellest, et kas meie saaksime NATOsse praegu, kui me ei oleks saanud (2004. aastal – toim). Ma usun, et enamik inimesi NATOs ütlevad, et «ei oleks».» Riigipea pakkus, et ilmselt öeldaks meile praegu NATOga liituda soovides, et olukord selleks on liiga tundlik.

President nentis, et uus areng on see, et põhjanaabrid üritavad USAga teha kahepoolseid lepinguid. «Ilmselt see on parem kui mitte midagi, kuigi ma ei saa tegelikult sellest loogikast aru,» lausus ta.

Venemaa pahameel NATO osas ei tule Ilvese arvates mitte NATOst endast, vaid sellest, et seal on nii suur USA roll.

«Ma ei tea, kas on poliitiliselt geniaalne sõlmida kahepoolseid lepinguid USAga, kes Venemaa silmis on kogu see kurja juur. Kas see annab seda efekti, mida nad vist loodavad, et NATOsse rohkem ei astu, aga teeme siis kahepoolsed lepingud USAga. Ma ei tea, kuidas reageeritakse sellele,» rääkis Eesti riigipea. President nentis, et on väga raske ennustada, kas Soome on kümne aasta pärast NATO liige.

Veel märkis Ilves intervjuus, et ükski demokraatlik riik ei hakka praegu saatma oma vägesid Süüriasse sõdima, kuna rahvas seda ei soovi.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles