Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi ütles ETV saates «Vabariigi kodanikud», et tõeliselt tähtsad dokumendid pole Wikileaksi vahendusel veel avalikkuse ette jõudnud.
Hõbemägi: suuri vapustusi pole Wikileaksilt oodata
1. veebruar 2011, 23:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma tean seda, et nende Wikileaksi diplomaatiliste memode hulgas ei olnud vist mitte ühtegi top secret dokumenti, ehk avalikkusse jõudsid tavalised ametialaseks kasutamiseks mõeldud memod,» ütles Hõbemägi.
Ta lisas, et USA on tundlike ja väga salajaste dokumentidega äärmiselt hoolikas ning neid ei hoita suurtes andmebaasides nagu Pentagoni oma, kust Wikileaksi lekitatud materjalid pärit on. «Nad on kusagil mujal ja seepärast ei saagi oodata väga suuri vapustusi nendest Wikileaksi dokumentidest, mis välja tulid,» ütles Hõbemägi.
Made: midagi erilist ei lekkinud
Ka Eesti Diplomaatide Kooli asedirektor Vahur Made nimetas lekkinud materjale küllaltki süütuteks. «Diplomaatia seisukohalt vaadates ei saaks ma kindlasti öelda, et tegemist oleks millegi väga erilisega. Olles ise lugenud tuhandeid memosid erinevatest ajastustest, on see materjal vähemalt siiamaani küllaltki igav olnud ning ju seepärast oli ka Pentagonis küllalt suurel hulgal inimestel sellele ligipääs,» rääkis Made.
Lekkinud materjalide põhjal artikleid ette valmistav Postimehe ajakirjanik Argo Ideon kinnitas, et president Ilveselt rohkem värvikaid väljaütlemisi avaldada ei ole. «President on oma sõna Eesti poliitikategelaste kohta juba eelmise nädala loos öelnud, tema suust rohkem midagi vapustavat ei kostu,» kinnitas Ideon.
E-Riigi Akadeemia programmidirektor Liia Hänni suhtus Wiki-leketesse tõsisemalt, võrreldes neid infoterrorismiga – lekitajad esitavad nõudmisi ja ähvardavad üha uusi dokumente avalikkuse ette tuua, kui neid ei täideta.
«Me oleme silmitsi infoühiskonnaga ja see, et me Eestis nüüd asja tunnetame oma naha peal, on selles mõttes hea, et muidu oleks see meie jaoks võib-olla võõras mure, kui kusagil kaugel arutatakse, et info lekib, aga nüüd ta on siin, meie endi keskel. Me peame mõtlema ja arutama, mis ohud on infoühiskonnas ja kuidas selles elada, nii et rahu oleks majas,» leidis Hänni.