Kiisler: 68 häält ei paista mitte kellelegi mitte kuskilt otsast (2)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu.
Riigikogu. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni liikme Siim Kiisleri hinnangul läheb presidendi valimine valimiskogusse, kuna enamus oma kandidaadi esitanud poliitilistest jõududest usub, et nende kandidaadil on valimiskogus head eduvõimalused.

«Nii Jõksi toetajad, Repsi toetajad kui siis ka tänased Nestori toetajad - nimetame neid niiviisi - nad ju kõik hindavad oma šansse valimiskogus väga heaks,» rääkis Kiisler esmaspäeval BNSile.

Kiisleri sõnul loodavad kõik erakonnad, et nende kandidaat suudab päris suure osa saada kätte nendest valimiskogu valijatest, kes ei ole täna otseselt seotud ühegi poliitilise jõuga.

«Sellises olukorras, kui meil on selline valimissüsteem nagu täna ei ole ju mingit loogilist põhjust riigikogus püssi põõsasse visata,» viitas Kiisler erakondade soovimatusele toetada mõne teise partei kandidaati.

«Täna on mingis mõttes ikkagi kivistunud seis riigikogus. Jah, siin oodatakse, et kellegi hääled ujuvad ja keegi kaotab või keegi võidab hääli. Võib-olla mõni saab 21 asemel 25 või keegi teine saab 27 asemel 24 või mida iganes. [Aga] see ei muuda ju seda, et 68 häält ei paista mitte kellelegi mitte kuskilt otsast,» rääkis Kiisler.

«Sellises olukorras, kui meil on valimissüsteem niimoodi tehtud, see valimikord nagu ta täna on - on ju loogiline, et minnakse proovima valimiskokku,» leidis Kiisler.

Riigikogu esimeses hääletusvoorus jäi esmaspäeval president valimata, kuna Eiki Nestor, Allar Jõks ega Mailis Reps ei saanud keegi vajalikku 68 häält.

Nestor kogus 40 häält, ehk kolme võrra vähem, kui oli tema kandidatuuri ülesseadmisel. Talle oodati siiski kokku 45 toetushäält, kuna Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kelle on riigikogus vastavalt 30 ja 15 kohta, lubasid esimeses voorus Nestorit toetada. Küll aga sai Jõks 25 häält ehk neli häält rohkem, kui tal esitajaid oli.

Reps kogus 26 häält ehk ühe võrra vähem, kui oli tema kandidatuuri ülesseadmisel.

Sedeleid, millel ei olnud täidetud ühtegi lahtrit, oli kaheksa. Istungi alguses toimunud kohaloleku kontrollil selgus, et presidenti olid valimas 99 saadikut ja puudusid kaks.

Riigikogu esimese voorus kandideerisid Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna presidendikandidaat Allar Jõks, kelle esitasid 21 saadikut, Keskerakonna 27 saadiku esitatud Mailis Reps ja Reformierakonna ning sotsiaaldemokraatide 43 häälega esitatud Eiki Nestor.

Kui presidenti riigikogus ei valita, kutsub riigikogu esimees kokku valimiskogu, mis koosneb 101 riigikogu liikmest ning 234 kohaliku omavalitsuse volikogu esindajast.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles