Riigivapi III klassi teenetemärgi vääriliseks peetud rahandusminister Jürgen Ligi tunneb heameelt, et presidendi arvates võib ka poliitikul olla panus Eesti saavutustesse.
Ligi: hea meel on, et president näeb ka poliitiku panust
2. veebruar 2011, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tunded on puhas rõõm ja au. Et tunnustatakse ja et seda teeb veel Eesti riigipea,» ütles Ligi Postimees.ee´le.
«Mõtetega on keerulisem. Euro on aumärgi põhjendus, aga too euro ise on üksnes pikaajalise poliitika loomulik jätk, aumärk majanduspoliitiliste põhimõtete eest, mida ma olen järginud ja mitte teisejärgulisena ellu viinud juba üheksakümnendate keskelt,» rääkis Ligi.
Tema sõnul on paljud poliitikud aegade jooksul aumärke saanud ning mõni ka mitu, kuuluvuse järgi ja sõltumata teenetest. «Mõnedki pärjatud on olnud vastutustundliku poliitika kõige vihasemad oponendid,» märkis minister.
Teenetemärgi saajate nimekirja kommenteerides ütles Ligi, et selline on presidendi valik ja seda ta ka usaldab. «Ise ma neid kõiki ei tunne ega ole minu töö eri valdkondade inimesi võrelda,» lisas ta. Küll aga on president Ligi hinnangul unustanud autasustamata mitmeid olulisi inimesi nii rahandusministeeriumist, Eesti Pangast kui ka riigikogust. Näiteks väärib riiklikku teenetemärki ministri arvates kindlasti ka professor Urmas Varblane.
Küsimusele, kas 99 teenetemärki on ministri hinnangul palju, vähe või parasjagu, vastas Ligi, et see mõõtkava on aegade jooksul olnud sedavõrd erinev, et õiget vastust polegi. «Liiga palju on mu tunne olnud küll, aga mineviku kohta. Liiga vähe ei kunagi. Mul on alati olnud kahju ajaloost, sest talle jäetakse väga subjektiivsed teenete kroonikad,» nentis minister.