Tänavu asub üldhariduskoolis õppima veidi üle 143 tuhande lapse ja noore. Esmaste prognooside järgi on see kolm tuhat enam kui möödunud õppeaastal, kuid 20 tuhande võrra vähem kui kümne aasta eest.
Tänavu asub üldhariduskoolis õppima üle 143 tuhande lapse ja noore
31. august 2016, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelkõige kasvab õpilaste arv suurematest linnades ja valdades, eriti Tallinna ümbruses. Seetõttu on koostöös omavalitsustega plaan luua riigigümnaasiume, et tagada valikurohkus igas maakonnas.
Tallinna Kutsehariduskeskuses toimunud koolialguse pressikonverentsil rõhutas haridus – ja teadusminister Jürgen Ligi vajadust muuta õpet tööturule vastavaks, panustada enam koolivõrgu sisulisele arendamisele, laste liikumisharjumustele ning ka huvitegevuse mitmekesistamisele.
«Kutseõppes paneme suuremat rõhku õpipoisiõppele. Lähiaastatel panustame sinna üle 13 miljoni euro ning aastaks 2020 plaanime luua kokku 8000 õppekohta,» ütles minister. Õpipoisiõpe toimub 2/3 ulatuses tööandja juures ning uuel õppeaastal laieneb see ka kutsekeskhariduse tasemele.
Minister rõhutas ka laste ja noorte liikumisharjumuste kontrollimise vajadust. «Näeme, et liikumine peab olema igapäevane ja intensiivne. Vaid kehalise kasvatuse tundidest ei piisa,» nentis Ligi. Koostöös Tartu Ülikooliga luuakse liikumisprogramm ning luuakse kaasaegne liikumisõpetus.
Ligi sõnutsi on plaanis miljoneid eurosid panna ka laste ja noorte huvitegevuse arendamise alla. Aastaks 2018 on planeeritud 15 miljonit eurot, et edendada noorte inimeste huve ja hobisid.
Põhiharidusele pööratakse erilist tähelepanu ning rõhk asetatakse eelkõige loodusteadustele. Digipädevuste arendamine on fookuseks. Nimelt lõid eksperdid digipädevusmudeli, milles lepiti kokku digioskused, mis peavad eri vanuses lastel ja noortel olemas olema. Muuhulgas peavad kõik põhikooli ja gümnaasiumi lõpuastmete õpilased sooritama digipädevuse tasemetöö.
Olulise eesmärgina on seatud õpetajaameti väärtustamine ning õpetaja õiguste reguleerimine. «On ette tulnud ükskuid olukordi, kus õpetajal on vaja sekkuda,» ütles Ligi ning nentis, et olukordades, kus õpetaja peab näiteks õpilaselt telefoni ära võtma, võib tekkida tüli. Et olukorrad saaksid rahulikult lahendatud, siis vaadatakse üle ka õpetajate õigused.