Tänavu kaheksa kuuga on Eestis liiklusõnnetustes, tulekahjudes ja uppumise tagajärjel hukkunud 105 inimest. Politseile teeb jätkuvalt muret olukord liikluses ning mõtlemapanev on ka päästeameti statistika, millest selgub, et suurem osa tulekahjudes hukkunutest on olnud alkoholi- või narkojoobes ning paljudel pole kodus suitsuandurit.
Tänavu kaheksa kuuga juhtus Eestis ligi 950 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles jättis oma elu 42 ja sai vigastada üle 1200 inimese. Inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv on küll eelmise aastaga samal tasemel, kuid tervisekahjustusi saanute arv on mõnevõrra kasvanud.
«Kõige rohkem raskeid liiklusõnnetusi juhtub just suvekuudel. Juhid kipuvad siis kiirusepiiranguid unustama. Kui sõidetakse liiga suurel kiirusel, pole inimene suuteline sõiduviga korrigeerima või ootamatut takistust vältima. Kuid need on vaid mõned ohud,» tõdes politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänak.
Ainuüksi augustis juhtus 153 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles kaotas elu kaks ja vajas arstide hoolt üle 180 inimese. Võrumaal sai surma autolt löögi saanud jalakäija ning Saaremaal hukkus teelt välja sõitnud autot juhtinud mees. Tänavu rängim ja kolme kaasreisija surmaga lõppenud õnnetus juhtus möödunud kuul, kui Tallinn-Narva maanteel kaldus BMW juht vastassuunavööndisse ja põrkas kokku reisibussiga.
Tänak tunnistas, et olukord liikluses ei ole eelnevate aastatega võrreldes paranenud. «Politseinikud tuvastavad järjest rohkem juhte, kes ületavad kiirust nii maanteedel kui ka asulates rohkem kui 40 km/h võrra.»
Tänaku sõnul tekitab ka muret, et suvel kasvas politsei poolt avastatud kiiruseületamist arv linnas kümnendiku võrra, jäädes napilt alla 5400. «Kihutamine omakorda suurendab liiklusõnnetuse sattumise riski,» toonitas ta, lisades, et sügisel oht suureneb veelgi, kui liiklusvoo kasvades muutuvad inimesed pisut närvilisemaks ja hakatakse kiirustama.
Kaheksa kuuga tuvastati kokku üle 31 000 piirkiiruse ületamise.
Kõige rohkem inimkannatanuga liiklusõnnetusi juhtub endiselt Tallinnas ja Harjumaal, kuid raskeid õnnetusi juhtub palju ka Tartumaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal. «Õnnetuste arv sõltub paljuski liiklustihedusest ning neis maakondades on liiklejaid rohkem,» selgitas Tänak.
Olukord on tänavu pisut paranenud jalgratturite osas – suvel juhtus jalgratturitega 64 ehk neljandiku võrra vähem õnnetusi. Ent õnnetusi siiski juhtub. «Leidub autojuhte, kes unustavad, et kevaditi hakkavad nende kõrval ka kaherattalised liikuma. Aga on ka rattureid, kes arvavad, et neile reeglid ei kehti,» ütles Tänak. Politseinik leiab, et kokkupõrke põhjused peituvad mõlema osapoole käitumises.
Samuti on endiselt probleemiks turvavööde mittekinnitamine. Tänak rääkis, et kuigi suur osa juhte ja kaasreisijaid kinnitavad sõidukites turvavöö, leidub ikka neid, kes ei tee omalt poolt kõike enda elu kaitsmiseks. «Turvavöö kinnitamine on lihtne ning see võib saada elupäästjaks.»
Tänaku sõnul saab juht väga kergesti sundida kaaslasi turvavööd kasutama – ta ei alusta sõitmist enne, kui kõik reisijad on end nõuetekohaselt kinnitanud. Sel aastal liikluses elu kaotanutest 18 polnud turvavarustust nõuetekohaselt kasutanud.
Augustis kõrvaldati juhtimiselt enam kui 600 alkoholiga patustanud juhti, terve aasta peale on neid tabatud ligi 5000. Tänak tõdes, et alkoholi tarvitanud roolikeerajate arv püsib samal tasemel. «Päevast päeva sõidab ringi inimesi, kes ei anna endale aru, et peale alkoholi pruukimist ei ole inimene võimeline sõidukit juhtima, vähemalt mitte ohutult. Nad on kehvema reaktsiooni ja võimete ülehindamise tõttu kõigile ohtlikud,» toonitas ta ja soovitas inimestel alkoholiga piiri pidada ning kehva enesetunde korral rooli minemist vältida.
Alkoholi või narkootikumide mõju all juhid on tänavu põhjustanud 107 liiklusõnnetust, milles suri kolm ning vajas arstiabi üle 144 inimese.
Kaheksa kuuga on veeõnnetustes uppunud 37 inimest, eelmisel aastal oli sama ajaga 24 uppunut. Järvedes ja paisjärvedes on tänavu uppunud üheksa ja meres seitse inimest. Samas uppus kolm inimest oma kodu vannis, selgub päästeameti kaheksa kuu ülevaatest.
Teadaolevalt tegelesid seitse uppunut kalastamisega ja viis uppus supeldes.
Päästeameti teatel on tänavu paljude uppumiste taga olnud pigem n-ö külma perioodi õnnetused ehk õnnetusse on sattunud kalamehed, samuti on esinenud libastumisi või on uputud juhuslikult veekogust möödudes ja sinna kukkudes.
Kaheksa kuuga on 22-s tulekahjus oma elu jätnud 26 inimest. Ühes tulekahjus hukkus korraga kolm ja kahes kaks inimest. Eelmise aasta samal perioodil oli tulekahjudes hukkunuid seitsme võrra rohkem ehk 33.
26-st inimesest kümme hukkusid suitsetamisest alguse saanud tulekahjudes, neist pooled suitsetasid magamisasemel või tugitoolis. Elektriseadmetest või -paigaldisest alguse saanud tulekahjudes hukkus seitse ja kütteseadmetest alguse saanud tulekahjudes kuus inimest.
12 inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja kaks inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata — seega võib öelda, et enam kui poolte tules hukkunud inimeste kodudes ei olnud suitsuandurit üldse või ei olnud see töökorras. Neli inimest hukkusid hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud.
Kümme tules hukkunut olid vanemad kui 60-aastased. Paraku on käesoleval aastal tulekahjudes hukkunud ka kolm last. Viiel hukkunul oli teadaolevalt vaimne või füüsiline puue, mistõttu ta vajas toimetulekul kõrvalist abi. Alkoholi- või narkojoobes oli esialgsetel andmetel 18 tules hukkunutest.
Augustis ei olnud ühtegi hukkunuga tuleõnnetust. Käesoleval suvel oli ka teadaolevalt pikim ilma tuleohvriteta periood – 46 päeva.
Juuli lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 61 inimest, kellest ligi pooled olid pensionärid. Vigastada saadi eelkõige tulekahjudes, mis said alguse hooletust suitsetamisest, elektrist või lahtise tule kasutamisest. Mullu samal perioodil oli vigastatuid 17 võrra vähem ehk 44.