Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kultuuriministri järelvaade: Rio olümpiamängudel võistles läbi aegade üks tugevaimaid Eesti koondisi

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Presidendi vastuvõtt roosiaias. Kultuuriminister Indrek Saar | FOTO: Erlend Štaub

Kaks nädalat pärast olümpiamängude lõppu ütleb kultuuriminister Indrek Saar kriitikat meie väikese medalisaagi kohta kommenteerides, et Riol võistles läbi aegade üks tugevamaid Eesti koondisi.

«Vaadates saavutatud tulemusi võib öelda, et Rio olümpiamängudel võistles läbi aegade üks tugevaimaid koondisi. Enam kui kolmandik meie sportlastest saavutas koha esikümnes. Sõudjad võitsid pronksmedali. See on kokku väga hea tulemus,» vastas kultuuriminister Eesti koondise tulemusi hinnanuna kaks nädalat hiljem.

Eesti spordivaldkonna juhtimine on spordiala keskne, märkis kultuuriminister. «Sisuline hinnang saavutatud kohtadele ning ettevalmistusele on alaliitude pädevuses. Kui alaliidud jõuavad järeldusteni, et rahastus oli ebapiisav, seadused ja regulatsioonid ei toeta kõrgemate kohtade saavutamist, siis on see järelduste ja otsuste tegemise koht Eesti Olümpiakomiteele ja kultuuriministeeriumile,» ütles ta.

Postimehe sporditoimetuse juhataja Peep Pahv kirjutas olümpiamängude lõppedes, et vajame analüüsi, miks Rio medalivõimalused luhtusid. Enne Rio olümpiat võis kokku lugeda ligi kümmekond Eesti medalivõimalust.

«Millised tegurid aitasid sportlasi kõrgele tasemel, kuid mis jäi puudu, et võita medaleid, ja mida peaks tegema, et järgmine kord need võita. Analüüsiga ei tohi venitada ja see peab olema sisuline ja sügav. See, kui mõni spordijuht ütleb, et Eestil läks ju Rios hästi, on lihtsalt tühi sõnakõlks,» sõnas ajakirjanik.

Samuti kirjutati sellest, et Rio olümpiamängud tõestasid, et suurt raha kulutavad medalite võitmiseks ka demokraatlikud riigid ja tulemused muutuvad selle abil kiiresti paremaks.

Sporti kõvasti raha panustanud Suurbritannia sai Rio olümpiamängude medalitabelis USA järel koguni teise koha, edestades teiste seas Hiinat. Üldine medalite arv oli brittidel sel korral 67. Suurbritannias tehti pärast 1996. aasta Atlanta mängude ebaõnnestumist ringi spordi rahastamise süsteem ja suured summad hakkasid laekuma riiklikust loteriist.

Väljaanne The Guardian arvutas välja, et ühele Rio olümpiamängude medalile kulutas Suurbritannia hinnanguliselt 6,5 miljonit eurot.

Eestis tuleb olümpiamängude peamine rahastus tuleb hasartmängumaksu nõukogust (HMN) ja sõltub hasartmängumaksu laekumisest. HMN-le ette nähtud rahast eraldatakse 22 protsenti EOK-le olümpiaettevalmistusprojekti elluviimiseks.

Aastatel 2012–2015 eraldati EOK-le toetust järgnevalt:

2012 – 1,70 miljonit

2013 – 1,77 miljonit

2014 – 1,91 miljonit

2015 – 1,89 miljonit

2016. aasta lõpuks prognoositakse EOK toetuseks 2,1 miljonit eurot. Eraldatud toetuse jaotuspõhimõtted töötab välja EOK.

Lisaks hasartmängumaksu nõukogu toetusele eraldab kultuuriministeerium spordialaliitudele tegevustoetust, toetab noortesporti ja Eesti Olümpiakomiteed ning investeerib spordiobjektidesse. Samuti toetab spordialaliite Eesti Kultuurkapital.

«Mööname, et Eesti spordi rahastamissüsteem ning põhimõtted võiksid olla selgemad ning läbipaistvamad,» lausus kultuuriminister Indrek Saar.

Seepärast kutsus kultuuriministeerium mullu sügisel kokku töögrupi, kuhu kuulusid rahandusministeeriumi, Eesti Olümpiakomitee, spordialaliitude ja maakonna spordiliitude esindajad, et vaadata üle senine süsteem ja põhimõtted. Tehtud ettepanekuid arutatakse lähinädalatel valitsuses.

Kultuuriministri hinnangul on mitu sammu selgema rahastamise suunas astutud: möödunud aasta algusest on kõrgema kutsetasemega noortetreeneritele tagatud töötasutoetus. «Tänu sellele on meil 1195 kindla sissetulekuga treenerit, kelle käe all saavad enam kui 37 000 noort võimaluse arendada oma spordioskusi. Nii mõnigi neist võib tippsportlase karjääri valida tänu heale treenerile ja jõuda järgmistele olümpiatele,» usub Saar.

«2018. aasta eelarves oleme kokku leppinud, et kirjutame alaliitudele ja sportlastele riigieelarvesse 1,5 miljonit eurot lisavahendeid ning ei jää ootama selle lisandumist eelarve menetluse käigus riigikogus. See muudatus aitab tagada spordivaldkonnale stabiilsema ja läbipaistvama rahastuse,» kinnitas Saar.

Saar märgib, et laiemalt vaadates on oluline, et kogu ühiskond toetaks tervislikke eluviise ja sportimist. «Näiteks suur osa kultuuriministeeriumis valminud huvitegevuse toetussüsteemist keskendub just spordile ning toob tänu sellele rohkem noori ka spordi juurde, »toob minister välja. Aastas suunatakse läbi kohalike omavalitsuste riigieelarvest 15 miljonit eurot selleks, et huvitegevus oleks noortele kättesaadavam ja mitmekesisem.

Valitsus on toetanud ka kultuuriministeeriumi ettepanekut kaotada tööandjate töötajate sportimise ja terviseedendamise heaks tehtud kulud erisoodustusmaksust. Peagi riigikokku jõudev eelnõu tagab, et ettevõtjad saavad toetada iga oma töötaja osalemist spordivõistlustel või jõu- ja treeningsaalide käimist 400 euro ulatuses aastas maksuvabalt.

Tagasi üles