Eesti kaevati mullu 271 korral Euroopa Inimõiguste Kohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Inimõiguste Kohtus tegi eelmisel aastal Eesti suhtes kaks sisulist otsust, millest ühes leiti rikkumine, kuid kokku esitati Eesti suhtes kohtule 271 kaebust.
Euroopa Inimõiguste Kohus registreeris 2010. aastal 271 Eesti vastu esitatud kaebust, vastuvõetamatuks tunnistati ja kohtuasjade nimistust kustutati 188 kaebust. Registreeritud kaebus tähendab, et kaebus vastab formaalsetele nõuetele, kuid ei tähenda, et kaebus edastatakse Eestile vastamiseks.
Esimeses sisulises otsuses leidis EIK ühe rikkumise, muus osas tunnistas kohus kaebuse vastuvõetamatuks.
Inimõiguste kohus leidis, et kaebuses esitatud kriminaalasja arutamise pikkus on riigi enda poolt heastatud, kuna seda arvestati karistuse mõistmisel.
Samas tuvastas kohus kaebuse esitaja vahi all pidamise ebamõistliku kestuse.
Teises kaebuses inimõiguste kohus rikkumist ei tuvastanud. Kohus leidis, et Eesti ei ole rikkunud kaebuse sisuks olnud Vene erusõjaväelaste omandiõigust ega diskrimineerinud neid pensionite saamisel, kuna erusõjaväelaste pensionid alluvad eriregulatsioonile.