Kui Lätist on 23st rahvusvahelise kaitse saanud sõjapõgenikust lahkunud 21, siis siseministeeriumi kinnitusel Eestist ükski Euroopa Liidu rändekava alusel vastuvõetud inimene lahkunud ei ole.
Eestist ükski kvoodipagulane lahkunud ei ole (3)
6. september 2016, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi rändekava alusel Eesti vastuvõetud inimestest keegi lahkunud ei ole. «Kõigile vastuvõetud inimestele ja peredele on määratud tugiisik, neile on tagatud eesti keele õpe ja nad on läbinud kohanemisprogrammi. Tööturule sisenemist toetab töötukassa. Vastuvõetud inimeste seas on suur osa lapsi, kelle seast kõik kooliealised käivad koolis,» ütles siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks Postimehele.
Eesti on tänaseks Euroopa rändekavaga vastu võtnud 47 sõjapõgenikku. Läti on Euroopa Liidu ümberpaigutamiskava alusel kokku vastu võtnud 69 varjupaigataotlejat, kelles viis said pagulasstaatuse ja 18-le anti täiendav kaitse.
Läti telekanal LTV edastas eile, et neist 21 viibib nüüdseks Saksamaal.
Kõik pagulased saavad Lätis toetust 139 eurot kuus pluss 97 eurot iga järgmise pereliikme kohta. Täiendavat kaitset saanule makstakse toetust üheksa, pagulastele 12 kuud.
Varasemalt oli igakuine toetus täiskasvanud pagulasele 256 eurot kuus. Kui EL otsustas hakata varjupaigataotlejaid laiali jagama ühenduse liikmesriikide vahel, otsustas Läti valitsuskoalitsioon 2015. aasta lõpus, et pagulastele makstav toetus tuleb võrdsustada Läti elanike toimetulekutoetuse miinimumiga.
Läti nõustus kava alusel kahe aastaga vastu võtma 531 varjupaigataotlejat. Eesti on avaldanud valmisolekut ümber asustada või paigutada kuni 550 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest. Kõik rahvusvahelise kaitse saajad peaksid Eestisse jõudma kahe aasta jooksul.