Ulukitele alanud ajujaht ajab loomad liikvele. Tihedam küttimine läheb lahti nädalavahetustel, mistõttu soovitavad asjatundjad autojuhtidel olla eriti ettevaatlikud, kuna põgenevad ulukid võivad autoteele sattuda.
Nädalavahetus toob jahimehed metsa
4. oktoober 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügis on üks tihedamaid jahihooaegu. Kui väiksemate ulukite küttimise andmeid on praegu vähe, siis näiteks karujahil on kergem silma peal hoida. Sel sügisel on küttida lubatud 48 karust maha lastud 23. Enim, seitse karu, lasti Ida-Virumaal.
Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimehe Jaan Liivsoni sõnul on tänavu Pärnumaal neljast lubatud karust kütitud kaks.
«See on väga hea tulemus arvestades, et tavaliselt on piirmääraks kaks karu ja needki jäävad küttimata, kuna karude puhul kehtib range valiklaskmine,» rääkis Liivson. Samuti ei motiveeri jahituriste lastud karu hind, mis jääb 50 000 krooni lähedale.
Lisaks karudele jahitakse praegu metskitsi, punahirvi, põtru ja väiksemaid ulukeid. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili sõnul on jahimehed täheldanud, et tänavu oli loomadel jooksuaeg varem. Seetõttu liiguvad näiteks põdrad vähem ning neid on raskem tabada.
Kuna põtrade arv on kahanenud soovitud tasemele, siis võib tänavu üle Eesti küttida 4300 põtra. See on kuuesaja võrra vähem kui kahel eelmisel aastal.
«Viimasel kahel aastal tuli põtrade arvukust alla viia, sest mõnes piirkonnas ületas see soovitud maksimummäära, mille tõttu olid ka metsakahjustused suuremad,» selgitas Männil. Praegu on põtrade optimaalne arvukus saavutatud ning seda soovitakse hoida.
Liivsoni sõnul on põtrade arvukus Pärnumaa metsades viimasel ajal suhteliselt stabiilne ja metsakahjustuste ulatus on võrreldes möödunud aastatega tunduvalt vähenenud. Jahimeeste liit on lasknud mõnikümmend põtra lubatud neljasajast.
Alates 1. oktoobrist võib põtradele hiilimis- ja varitsusjahi asemel rakendada ajujahti. Liivsoni sõnul lähebki tõsisemaks põdrajahiks eeloleval nädalavahetusel.
Ajujaht tähendab suurema jahiseltskonna ja koertega jahti, mille käigus aetakse loomad liikvele. Põgenevaid ulukeid varitsevad aga teises otsas kütid. Karude puhul on ajujaht keelatud.
«Põtradega oleme piirmäära tavaliselt täis saanud,» seletas Liivson. «Maailmas on välja kujunenud praktika, et kui kümme protsenti jääb küttimata, siis peaks loomade arvukus veel paigas olema.»
Männili sõnul lastakse alati vähem loomi kui lubatud. Näiteks põtru kütitakse üldjuhul piirmäärast 90 protsenti ja karude puhul jääb see arv palju väiksemaks. «Piirmäärad on maakonniti jaotatud ja igas maakonnas ei suudeta etteantud normi täis küttida,» seletas Männil.
Harjumaa Saku Jahiseltsi esimees Avo Villo ei osanud pakkuda, kas piirmäär kütitakse täis või mitte, kuna selts pole tänavu veel ühtki põtra tabanud. Tõsisemalt võetakse põdrajaht ette laupäeval. Jahi edukus sõltub ilmast ja inimestest.
«Tänavu on raske, sest jahedat ilma pole kuigi palju antud, mistõttu on metsad pikalt seenelisi täis olnud,» märkis Villo. «Metsas müttajad ajavad loomad lendu.»
Männil soovitab metsahuvilistel ennast mitte ohtu panna ja jahiseltskondadest eemale hoida, mitte trügida jahimeeste liinile.
«Samuti peaksid autojuhid olema eriti ettevaatlikud just nädalavahetustel, mil metsades on rohkem jahimehi,» selgitas ta. «Ajujaht toimub päevasel ajal ning siis võivad nii põgenema aetud põdrad kui ka jahikoerad sagedamini teele sattuda.»
Jahihooajad eestis
• Metskits: 1. juuni – 31. detsember (19 643)
• Karu: 1. august – 31. oktoober (27)
• Mäger: 1. september – 28. veebruar (222)
• Punahirv: 1. september – 31. jaanuar (220)
• Põder: 15. september – 15. detsember (2007. aastal kütiti 4911)
• Jänes: 1. oktoober – 28. veebruar (1087)
• Nugis, tuhkur: 1. november – 28. veebruar (1121 / 163)
• Hunt, ilves: 1. detsember – 28. veebruar (39 / 76)
• Rebane, kährik, mink, metssiga: aasta läbi (5986 / 7994 / 244 / 13 813)
• Ajujaht käib praegu põdrale, rebasele, kährikule, mägrale, punahirvele, metsseale ja metskitsele. Jahtimisele kehtivad lisatingimused on kirjas jahieeskirjas.
Allikas: jahieeskiri, metsakaitse- ja metsauuenduskeskus