Tusk: Eesti eesistumisaeg on ELi jaoks kriitiline

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk. Foto: AFP/SCANPIX

Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus on ühenduse jaoks intensiivne ja kriitiline periood, lausus Tallinnasse lühivisiidile saabunud Ülemkogu eesistuja Donald Tusk tänasel pressikonverentsil.

Peaminister Taavi Rõivasega kohtunud Tusk tänas Rõivast ja Eesti valitsust valmiduse eest alustada eesistumist kavandatust varem. Ülemkogu eesistuja sõnul on ta kindel, et Eesti saab ülesannetega suurepäraselt hakkama.

«Peale teie ei tule mul meelde ühtegi riiki, kes võiks mulle sel hetkel toeks olla,» lausus Tusk, kelle üheks peamiseks ülesandeks on ühenduse liikmesriikide vahel üksmeelt otsida.

Rõivas omalt poolt kinnitas, et Eesti on valmis eesistumiseks 2017. aasta juulist kuni detsembrini.

ELi liidrid kohtuvad Bratislavas

Tuski Tallinna-visiidi taustaks on tuleval nädalal praeguse ELi eesistujamaa Slovakkia pealinnas Bratislavas aset leidev ELi 27 liikmesmaa liidrite kohtumine. Tegemist on esimese suure kohtumisega, millest ei võta osa juunikuisel referendumil EList väljaastumise poolt otsutanud Ühendkuningriik.

«Me arutame [Bratislavas] seda, milline võiks ja peaks EL välja nägema pärast Brexitit,» lausus Tusk, kelle sõnul kohtus ta eile Londonis Briti peaministri Theresa Mayga, kes kinnitas, et ta soovib Ühendkuningriigi ja ELi vahel parimaid suhteid.

Suure tõenäosusega Ühendkuningriigi ja ELi edasise suhte detailide üle Bratislavas siiski ei arutata, sest EL soovib esmalt ära oodata Londoni ametliku lahkumisavalduse.

«Bratislava kohtumine ei puuduta mitte ainult Brexitit, vaid kuidas me organiseerime ELi tööd tulevikus,» täpsustas Tusk, kes tõi välja neli peamist muret: ebaseadusliku rände, globaliseerumise mõjud, aeglase taastumise majanduskriisist ning terrorismihirmu.

Seda, et Tusk soovib tõstatada kohtumisel ka migratsiooniküsimuse, kinnitas ka eesistuja vihje, et ta taotleb Bratislavas kõigilt liikmesriikidelt Bulgaariale piirivalvurite ja varustuse saatmist, et viimane tuleks toime oma piiri kaitsmisega. Nimelt on Türgi-Bulgaaria piir üheks ebaseaduslike migrantide rändekanaliks.

Rõivas ELi viiendast vabadusest

Rõivas ütles pressikonverentsil, et brittide otsus EList lahkuda oli šokk kõigi jaoks, kuid 27-liikmeline EL peab edasi minema ning keerulistel aegadel ühte hoidma. «Peame tugevdama poliitilist ja majanduslikku liitu 27 liikme vahel,» ütles peaminister.

ELi ees seisvatest probleemidest nimetas Rõivas aeglast majanduskasvu, tööpuudust ja soovimatut migratsiooni. Eesti prioriteetidena nimetas ta lisaks julgeoleku ja turvalisuse küsimusele ka siseturgu ning IT-valdkonda. Ideede ja andmete vaba liikumist nimetas ta seejuures inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumise kõrval ELi viiendaks vabaduseks.

Rõivas märkis ka, et lahendus paljudele probleemidele on küll olemas, kuid seisab puuduliku rakendamise taga. Küll aga pidas ta valeks süüdistada ELi asjades, mida liikmesriigid peaksid ise tegema. Samuti pidas Rõivas oluliseks vabakaubanduslepingu kiiret sõlmimist Ameerika Ühendriikidega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles