Eesti Rahvusringhäälingu telesaates «Vabariigi kodanikud» leidis riigikogu liige ja 1993. aasta kodakondsusseaduse üks peamisi autoreid Mart Nutt, et Eesti on viimase 15 aasta jooksul ajanud liiga naiivset kodakondsuspoliitikat.
Nutt: oleme ajanud liignaiivset kodakondsuspoliitikat
3. oktoober 2008, 23:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nutt rääkis, et kodakondsusseadus tehti 1938. aasta kodakondsusseaduse n-ö. vundamendile, mistõttu ta mitmeski mõttes tänapäeval üsna aegunud tundub.
Veel rõhutas ta, et 15 aasta eest oldi kodakondusküsimustes palju naiivsemad, näiteks arvati, et keeleoskuse teema tänapäeval enam probleemiks pole, kuna kõik siin elavad inimesed räägivad eesti keelt.
Samuti näiteks ei pööratud kodakondsusküsimuste juures väga suurt tähelepanu lojaalsuse punktile.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektor Ene Rebane tõi välja, et lojaalsus sõltub väga palju inimesest. Tema hinnangul pragmaatilisel inimesel ongi lojaalsus eelkõige kasupõhine, ehk siis soovitakse sellist staatust ja passi, mis kõige rohkem praktilist kasu toob ning et ideelisest lojaalsusest nende inimeste puhul ei ole mõtet rääkida.
Ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja arvas, et keel õpitakse ära ikka ainult siis, kui selleks reaalset tahtmist on.
Saates osales veel sotsiaalteadlane Raivo Vetik.