Kui majandusbuumi aegadel tõsteti ministeeriumiametnikke tasusid ja hüvesid nii järjekindlalt, et nende sabas tuli rühkida eraettevõtetel, siis nüüd on erasektor masust kiiremini kosudes hakanud spetsialiste ministeeriumidest ära paremale palgale meelitama.
Masu ajal kärbitud palgad on jäänud ministeeriumides siiani reegliks, muudatusi on tehtud vaid üksikute ametnike palkades. Erasektor aga kosub ja uusi töötajaid võetakse juba varasemast paremat töötasu pakkudes. Nii on jõujooned taas muutumas ning püksirihma pingutamisest väsinud riigiametnikud on hakanud üha säravamate silmadega erasektori või sihtasutuste poole vaatama.
Ministeeriumide seas madalaimat keskmist palka (mulluse seisuga 1225 eurot ehk 19 170 krooni kuus) maksvast sotsiaalministeeriumist lahkus mullu 31 töötajat (14,4 protsenti töötajatest). Tööle minnakse nii avalikku kui erasektorisse. Ametlikult lahkumise põhjuseks palka enamasti ütlema ei kiputa, kuid nagu märkis personaliosakonna arendusjuht Karl-Erik Tender, siis «reeglina ametikohavahetusel palgas ei kaotata. Selgesõnaliselt toovad seda välja lahkumise põhjusena vähesed.»
Teisalt on ametnikud Postimees.ee’le kinnitanud, et just praegu kasvab nende hulk, kes pole rahul kärbitud palga suuruse ja perspektiiviga, et vähemalt paar aastat see taastumas pole.
Samuti ministeeriumide palgataseme allotsas, 1265-eurost (19 796 kroonist) keskmist palka maksvas kaitseministeeriumis mullu veel suurt lahkujate hulka polnud, küll aga ollakse raskustes uute spetsialistide otsingutel: «Keeruliseks on muutunud parimate tegijate värbamine, sest palganumbrit kuuldes on paljud kandideerimisest loobunud,» sõnas personaliosakonna nõunik Kadri Taal.
«Nii näiteks ei ole meil mitme avaliku konkursi puhul õnnestunud tööle võtta meie hinnangul parimat töötajat, vaid pingereas 3.-4. kohal olev kandidaat,» sõnas Taal. See tähendab, et näiteks IT-spetsialistide ja juristide puhul tuleb värvata äsja ülikooli lõpetanud inimesi, sest töö- ja elukogemustega kandidaat on palga tõttu loobunud.
«Kaitseministeeriumi teenistujatele esitatavad nõuded, töökoormus ja -vastutus on tegelikult samaväärsed, kui mitte kõrgemad kui erasektoris. Seetõttu peaksid ideaalis ka avalikus sektoris palgatingimused olema konkurentsivõimelised erasektoriga,» märkis Taal.
Madalaks jäänud palkadega on kimpus ka haridusministeerium (keskmine palk 1271 eurot ehk 19 901 krooni), kuid nemad pääsevad suurest kaadrivoolavusest tänu asukohale Tartus, kus üldine palgatase ja konkurents teistsugused kui pealinnas. 210 ministeeriumiametnikust lahkus vabatahtlikult mullu vaid 8. «Teadaolevalt on mõnel puhul lahkuja uue töökoha palk olnud tõesti tunduvalt suurem, isegi kuni kaks korda,» sõnas ministeeriumi pressiesindaja Rein Joamets.
«Paljude valdkondade puhul ministeerium tõesti ei suuda palgataseme poolest erasektoriga võistelda,» tõdes Joamets. «Kuna kärped olid valusad, siis üldist rahulolu palkadega ei ole, aga kuna töö on huvitav, siis suurt nurinat kuulda pole,» lisas ta.
Masu tõi väiksema voolavuse
Teisalt peegeldab mullune statistika ilmekalt rahandusminister Jürgen Ligi väidet, et masuajal tuli preemiaks lugeda töökoha säilimist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Piret Pärna sõnul oli neil 2010. üks väiksema kaadrivoolavusega aastaid üldse. «Kindlasti läks ära vähem kui eelnevatel aastatel,» sõnas ta. Ministeeriumi kokku 207 koosseisulisest töötajast lahkus mullu 12 (5,8 protsenti). Neist osa olid asendajad ning neil tuli põhitöötajale koht vabastada, omal soovil lahkus 9 ametnikku.
«Lahkumisintervjuul küsime põhjusi ning seda, kuhu edasi suundutakse, kuid alati kõike ei räägita. Otseselt palgaprobleemi ei ole keegi esile toonud, küll aga tahetakse uusi kogemusi ja väljakutseid. Ennast soovitakse proovile panna näiteks välisriigis või rahvusvahelistes organisatsioonides,» loetles Pärn põhjusi.
Ka 1516-eurose (23 723 kroonise) keskmise palga poolest ministeeriumide esinumber – rahandusministeerium - saab rõõmustada töötajate vähese vahetumise üle. Mullu lahkus omal soovil töölt alla 7 protsendi ametnikest, aasta varem oli see isegi 6 protsenti. «Eelmiste aastatega võrreldes on olnud voolavus palju väiksem,» märkis personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Marge Dubrovkin.
Ka rahandusspetsid jätavad töö ministeeriumis pigem sooviga leida uusi väljakutseid või näiteks välismaal juurde õppida, palga nappust vähemalt peapõhjusena välja ei tooda. «Kuid enamikul juhtudel kaasneb erasektorisse lahkumisega ka palgatõus,» tõdes Dubrovkin. Enam kui pooled lahkujad läksidki tööle just erasektorisse – pangandus- või riigiettevõttesse, aga ka sihtasutustesse.
Ministeeriumide keskmised palgad 2010. märtsi seisuga
Riigikantselei 1609,42 (25 182 krooni)
Rahandusministeerium 1516,17 (23 723 krooni)
Justiitsministeerium 1433,28 (22 426 krooni)
Siseministeerium 1415,83 (22 153 krooni)
Keskkonnaministeerium 1396,72 (21 854 krooni)
Põllumajandusministeerium 1373,78 (21 495 krooni)
Majandusministeerium 1366,88 (21 387 krooni)
Kultuuriministeerium 1365,02 (21 358 krooni)
Haridusministeerium 1271,90 (19 901 krooni)
Kaitseministeerium 1265,19 (19 796 krooni)
Sotsiaalministeerium 1225,19 (19 170 krooni)
Välisministeerium 1058,18 (16 557 krooni)